Reede õhtul käisin Luisiga kohas nimega Rodeo de Santa Fe. Asub see Plaza Satelite (Ladina-Ameerika suurim kaubanduskeskus) juures, mitte Santa Fe-s nagu nimest võiks eeldada. Ühes kompleksis olid rodeo, pubi moodi asi (püssika sarnane, ainult ca 10x suurem ehk) ja salsaklubi. Kõikjale sai ühe piletiga - 120 peeso eest.
Alustuseks maandusime pubis. Seal on selline süsteem, et kui lauda tahad, siis pead pudeli ostma - võtsime liitrise tequila. Pudeliga kaasa tuli ka jää, laim, sool, toonik ja isiklik teenindus (kui pits tühjaks sai tuldi ja valati täis) - niiet poehinnast 5x kallim hind ei olnudki väga üle mõistuse.
Kesköö kanti algas rodeo - üldiselt rodeo nagu rodeo ikka - pullid ja kauboid jne. Ühtlasi oli võimalik ka "mehhaanilist pulli" proovida - püsisin omastarust uskumatult kaua seljas ja kui pöidla väljaväänaine välja arvata siis oli päris lahe:)
Peale rodeot läksime salsaklubisse (pubist ostetud pudel ja sellejuurde kuuluv oli vahepeal teenindaja valvsa pilgu all ja toodi sinna järgi). Muusika oli lahe, tantsijad ka. Seal olime niikaua kuni pudel tühjaks sai, vast umbes neljani hommikul.
Enne kojuminekut käisime lähedalasuvas VIPSis söömas - meenuks nagu, et lõheomletti aga millegipärast kindel ei saa olla. Tagasiteel koju avastasin, et mul ei ole jakki (selle taskus oli ka fotokas).Sõitsime uuesti VIPSi ja sealt salsaklubisse - jakk ja fotokas olid puutumatult alles :)
Üldse on imelik, et seal fotokat kasutada lubati - natuke seda ka tegin, mõned pildid on siin:
http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/59011/
Laupäeva magasin edukalt maha - ärkasin ca 5 ajal õhtul :) Enne seda käisin paar korda ka all köögis joomas - sain teada, et mu kartused tequila+selle järsu trepi kohta osutusid tõeks -
aga no kellele seda väikest varvast ikka niiväga vaja on...
Kuna päeval magasin siis unega on väiksed raskused - hetkel on kell pühapäeva hommikul 01:00. Loodetavasti saan kunagi ikka magama ka, samuti loodan, et magan selles voodis viimast korda (=järgmine kord ei saa sama korterit). Asjad on ka pakitud ja kui saaks, siis asuks kohe teele. Kahjuks läheb lend alles 20.50 õhtul - positiivse külje pealt samas:
* juba 24 tunni pärast peaksin juba üle Mehhiko lahe olema atlandi kohal, ekraanit peaks USA idarannikut näitama.
** juba 48 tunni pärast magan kodus oma voodis :)
Rohekem sissekandeid siia blogisse sel aastal ilmselt ei tule - palju jõule ja adekvaatset uut aastat kõigile !
Saturday, December 15, 2007
Tuesday, December 11, 2007
dulces sueños
Tänasega sai sisuliselt põhimissioon selleks korraks läbi. Neljapäev-reede on üks koolitus vaja teha aga see peaks sisuliselt puhkus olema :)
Peale töö midagi eriti teind ei ole vahepeal. Pühapäeval käisin Gigante kandis natuke ringi ja ostsin Radioshack-ist portatiivse digitaalvideoplaatide mängija. midagi väga paljulubavat ei ole aga ehk on lennukis natuke mugavam filme vaadata. Ostsin tänavalt hunniku ebaselge päritoluga plaate ka - ehk on nüüd õhtuti tegevust mõneks ajaks. Muidugi on mingi teoreetiline variant, et kuskil väljas on elu ja kodus istumine polegi kõige huvitavam asi...aga lihtsalt ei jõua/viitsi nädala sees teha midagi :(
Toidupoes ikka käin aegajalt. Viimane kord sain ka jälile saladusele, kuidas kohalikud nii osavasti ja väikeste vahedega autosid pargivad. Nimelt võtsin ma esimest korda poes käru....ja sõitsin alustuseks paar korda riiulitesse sisse ja ajasin paar inimest alla. Nimelt on siinsetel poekärudel "tagarattad" ümber oma telje ei pöörle - ehk siis pööravad ainult esirattad nagu autol. Seega peab käru manööverdama nagu autot - ei saa kohapeal ümber pöörata, ei saa järsult kitsa riiuli vahele keerata vaid peab suurema kaare võtma jne. Selle idee peaks Eesti supermarketitele maha müüma - äkki õpiksid inimesed siis manööverdama ja parkima :)
Täna hommikul käisin enne tööleminekut juuksurist läbi. Üldiselt käis kõik nii nagu eelmine kord - juuksed maha, geel pähe. Seekord läksin oma uhke soenguga mitte otsejoones duši alla vaid kontorisse. Kontoris neiud naeratasid kohe märksa rohkem (äärmiselt ebatõenäoline aga see võis põhimõttteliselt ka irvitamine olla:/). Ilmselt peaks veel juuksed mustaks värvima ja paar päeva solaariumis istuma ja oleksingi täisväärtuslik kohalik. siis ei irvitaks enam keegi!
Tegelikult oli kontor täna üsna tühi - homme on ju Guadalupe päev ja enamus inimesi sel päeval ei tööta. Kohalikud Ericssoni mehed lasid ka kahe ajal päeval jalga - Santa Fe-s pidi suur firma jõulupidu olema. Pidu pidi olema AINULT kohalikele Ericssoni töötajatele niiet külalisi ei lubatud kaasa võtta. Eino aitäh! Ja seda päris tõsiselt - ma sain varem ära tulla ja koju magama minna. Täna öösel nimelt sai ca 4-5 tundi magada ja poolelava laibana on mingil võõral jõulupeol olemine üks viimaseid asju, mida ma teha tahaks. Üritan nüüd kirjutamisele raisatud aja kähku tasa teha ja edasi magada, niiet ilusaid unenägusid - dulces sueños.
Peale töö midagi eriti teind ei ole vahepeal. Pühapäeval käisin Gigante kandis natuke ringi ja ostsin Radioshack-ist portatiivse digitaalvideoplaatide mängija. midagi väga paljulubavat ei ole aga ehk on lennukis natuke mugavam filme vaadata. Ostsin tänavalt hunniku ebaselge päritoluga plaate ka - ehk on nüüd õhtuti tegevust mõneks ajaks. Muidugi on mingi teoreetiline variant, et kuskil väljas on elu ja kodus istumine polegi kõige huvitavam asi...aga lihtsalt ei jõua/viitsi nädala sees teha midagi :(
Toidupoes ikka käin aegajalt. Viimane kord sain ka jälile saladusele, kuidas kohalikud nii osavasti ja väikeste vahedega autosid pargivad. Nimelt võtsin ma esimest korda poes käru....ja sõitsin alustuseks paar korda riiulitesse sisse ja ajasin paar inimest alla. Nimelt on siinsetel poekärudel "tagarattad" ümber oma telje ei pöörle - ehk siis pööravad ainult esirattad nagu autol. Seega peab käru manööverdama nagu autot - ei saa kohapeal ümber pöörata, ei saa järsult kitsa riiuli vahele keerata vaid peab suurema kaare võtma jne. Selle idee peaks Eesti supermarketitele maha müüma - äkki õpiksid inimesed siis manööverdama ja parkima :)
Täna hommikul käisin enne tööleminekut juuksurist läbi. Üldiselt käis kõik nii nagu eelmine kord - juuksed maha, geel pähe. Seekord läksin oma uhke soenguga mitte otsejoones duši alla vaid kontorisse. Kontoris neiud naeratasid kohe märksa rohkem (äärmiselt ebatõenäoline aga see võis põhimõttteliselt ka irvitamine olla:/). Ilmselt peaks veel juuksed mustaks värvima ja paar päeva solaariumis istuma ja oleksingi täisväärtuslik kohalik. siis ei irvitaks enam keegi!
Tegelikult oli kontor täna üsna tühi - homme on ju Guadalupe päev ja enamus inimesi sel päeval ei tööta. Kohalikud Ericssoni mehed lasid ka kahe ajal päeval jalga - Santa Fe-s pidi suur firma jõulupidu olema. Pidu pidi olema AINULT kohalikele Ericssoni töötajatele niiet külalisi ei lubatud kaasa võtta. Eino aitäh! Ja seda päris tõsiselt - ma sain varem ära tulla ja koju magama minna. Täna öösel nimelt sai ca 4-5 tundi magada ja poolelava laibana on mingil võõral jõulupeol olemine üks viimaseid asju, mida ma teha tahaks. Üritan nüüd kirjutamisele raisatud aja kähku tasa teha ja edasi magada, niiet ilusaid unenägusid - dulces sueños.
Thursday, December 6, 2007
Tequila
Tööd on palju - iga päev 6-7ni kontoris ja õhtul suht vara (hiljemalt 11) magama. Seega erilisi uudiseid ei olegi. Jaak jõudis pühapäeva õhtul - ta sai siiski oma korteri ja ei peagi põrandal magama :)
Pühapäeval käisin Antropoloogia muuseumis. Teoorias oli päris huvitav - kümned tuhanded kujud, pildid, joonised, hauakambrid ja muud eksponaadid. Muuseum on vast ca Ermitaaži suurune niiet tõsisele huvilisele jaguks vaatamist mitmeks päevaks. Mulle piisas kahest tunnist.
Sain näiteks teada, et Mex D.F on keset järve ehitatud. Mingi ca 12. sajandil uskusid põlisasukad, et kõige parem koht linna rajamiseks on seal kuhu maoga kotkas maandub. Mingi ussi nokavahel hoidev lind otsustas just ühe mägijärve keskel oleval väiksel saarel jalga puhata - kohalikud maakad jätsid ilmselt seepeale odad kaldale ja asusid saare poole ujuma. Väga tark mõte see ei olnud - kuidagi nad seda vett tõrjusid ja saart suurendasid aga kuni 20. sajandini oli sombreeroga Ülemiste vanake pidevalt ukse taga. Nii umbes 16. sajandil olla suurem osa linna vahepeal 5 aastat vee all olnud. Nüüdseks on tummised torud läbi mäegede kaevatud ja üleliigne vihmavesi juhitakse alamatele kaela. Kuna aga endine järvepõhi pole ilmselt maailma stabiilseim pinnas + põhjavett pumbatakse kiiremini välja kui asemele tekib siis pidi kogu linn ca paar sentimeetrit aastas vajuma !
Muuseumi "hoovis" oli väike must kilpkonnabassein. Umbes 2x6m võis see lomp ehk olla ja ca 60 cm kõrge. Kuna mingit varju ei olnud siis ilmselt küttis päike vee ikka väga soojaks - vähemalt need ca 50+ kilpkonna just küll väga õnnelikud ei paistnud :(
mõned pildid on siin: http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/57315/
Kontoris on asjad ikka vanaviisi. Võrguühendus on piiratud ja katkendlik ja sama võib öelda valvurite kohta. Mingit reaalse turvalisust ei ole - kui sul on mingi paber (ka 10x paljundatud suvaline jama tundub sobivat) või tead mõnda õiget nime saad ilusti sisse, peaasi, et kõik reeglite järgi käiks.
Näiteks esimesel päeval sain ma lihtsalt kohaliku projektijuhi nime ja värviprinterist eelmisel nädalal välja lastud ning läbipaistva teibiga kiletatud "töötõendi" abil ilusti sisse. Kusjuures veel imestasin, et anti mingi paberkleeps, mis tasku peale kleepida ja läpaka registreerimiseks loeti kleepsult ja läpakalt ribakood. Kas tõesti on paberkannetest loobutud ja jõudud juba eelmise sajandi tehnoloogiani? Õhtul lahkudes sain küsimusele vastuse - ribakoodilugejat opereeriv turva oli juba lahkunud ja minu nime otsiti vihikust. Kuna sealt läpaka numbrit ei leitud, taheti, et ma tagantjärele sisse kirjutaks ... ja otseloomulikul paluti ka kott lahti teha ja võrreldi numbreid nagu eelmine kord :)
Vist kohe esimesel päeval sain ma aga uksekaardi - pildiga ja puha. See avab kõik väravad võluväel ja kellegagi pikalt seletama ei pea (läpaka numbri peab ikka vihikusse panema hommikul ja õhtul ette näitama muidugi). Eile läksin koos Jaaguga kontorisse - kuna temal kaarti ei ole ja minul on, siis oli tema järelikult minu külaline. Minu kaart võeti ka seepeale ära ja anti mingi numbriga lipik vastu - muidu ma äkki lasen salaja oma "külalise" kuskile pahapeale. Täna igatahes läksin kähku nurga taha ja ootasin kuni Jaak ennast regatud saab - uksekaart jäi alles :) Valvuritele tüngategemine ongi üks väheseid asju, mis päeva kirevamaks teeb - ükspäev õnnestus läpakat ettenäitamata näiteks välja hiilida. Kui jutud kohalikest vanglatest nii hirmuäratavad ei oleks siis võtaks heameelega mõne suurema seadme kontorist ja paluks valvureid appi, et see näiteks tänavale tassida. Prindiks enne mingi paberi välja, kus oleks selle seadme mudel ja minu nimi ja no ma tahaks näha kui nad ei lase :)
Ei, tegelikult on kõik korras, lihtsalt tööd on palju olnud ja päevad rutiinseks muutunud. Aga Tequilat pole siiamaani kordagi joonud, ca 10 õlut on ka külmakapis juba kolmandat päeva puutumata.
Pühapäeval käisin Antropoloogia muuseumis. Teoorias oli päris huvitav - kümned tuhanded kujud, pildid, joonised, hauakambrid ja muud eksponaadid. Muuseum on vast ca Ermitaaži suurune niiet tõsisele huvilisele jaguks vaatamist mitmeks päevaks. Mulle piisas kahest tunnist.
Sain näiteks teada, et Mex D.F on keset järve ehitatud. Mingi ca 12. sajandil uskusid põlisasukad, et kõige parem koht linna rajamiseks on seal kuhu maoga kotkas maandub. Mingi ussi nokavahel hoidev lind otsustas just ühe mägijärve keskel oleval väiksel saarel jalga puhata - kohalikud maakad jätsid ilmselt seepeale odad kaldale ja asusid saare poole ujuma. Väga tark mõte see ei olnud - kuidagi nad seda vett tõrjusid ja saart suurendasid aga kuni 20. sajandini oli sombreeroga Ülemiste vanake pidevalt ukse taga. Nii umbes 16. sajandil olla suurem osa linna vahepeal 5 aastat vee all olnud. Nüüdseks on tummised torud läbi mäegede kaevatud ja üleliigne vihmavesi juhitakse alamatele kaela. Kuna aga endine järvepõhi pole ilmselt maailma stabiilseim pinnas + põhjavett pumbatakse kiiremini välja kui asemele tekib siis pidi kogu linn ca paar sentimeetrit aastas vajuma !
Muuseumi "hoovis" oli väike must kilpkonnabassein. Umbes 2x6m võis see lomp ehk olla ja ca 60 cm kõrge. Kuna mingit varju ei olnud siis ilmselt küttis päike vee ikka väga soojaks - vähemalt need ca 50+ kilpkonna just küll väga õnnelikud ei paistnud :(
mõned pildid on siin: http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/57315/
Kontoris on asjad ikka vanaviisi. Võrguühendus on piiratud ja katkendlik ja sama võib öelda valvurite kohta. Mingit reaalse turvalisust ei ole - kui sul on mingi paber (ka 10x paljundatud suvaline jama tundub sobivat) või tead mõnda õiget nime saad ilusti sisse, peaasi, et kõik reeglite järgi käiks.
Näiteks esimesel päeval sain ma lihtsalt kohaliku projektijuhi nime ja värviprinterist eelmisel nädalal välja lastud ning läbipaistva teibiga kiletatud "töötõendi" abil ilusti sisse. Kusjuures veel imestasin, et anti mingi paberkleeps, mis tasku peale kleepida ja läpaka registreerimiseks loeti kleepsult ja läpakalt ribakood. Kas tõesti on paberkannetest loobutud ja jõudud juba eelmise sajandi tehnoloogiani? Õhtul lahkudes sain küsimusele vastuse - ribakoodilugejat opereeriv turva oli juba lahkunud ja minu nime otsiti vihikust. Kuna sealt läpaka numbrit ei leitud, taheti, et ma tagantjärele sisse kirjutaks ... ja otseloomulikul paluti ka kott lahti teha ja võrreldi numbreid nagu eelmine kord :)
Vist kohe esimesel päeval sain ma aga uksekaardi - pildiga ja puha. See avab kõik väravad võluväel ja kellegagi pikalt seletama ei pea (läpaka numbri peab ikka vihikusse panema hommikul ja õhtul ette näitama muidugi). Eile läksin koos Jaaguga kontorisse - kuna temal kaarti ei ole ja minul on, siis oli tema järelikult minu külaline. Minu kaart võeti ka seepeale ära ja anti mingi numbriga lipik vastu - muidu ma äkki lasen salaja oma "külalise" kuskile pahapeale. Täna igatahes läksin kähku nurga taha ja ootasin kuni Jaak ennast regatud saab - uksekaart jäi alles :) Valvuritele tüngategemine ongi üks väheseid asju, mis päeva kirevamaks teeb - ükspäev õnnestus läpakat ettenäitamata näiteks välja hiilida. Kui jutud kohalikest vanglatest nii hirmuäratavad ei oleks siis võtaks heameelega mõne suurema seadme kontorist ja paluks valvureid appi, et see näiteks tänavale tassida. Prindiks enne mingi paberi välja, kus oleks selle seadme mudel ja minu nimi ja no ma tahaks näha kui nad ei lase :)
Ei, tegelikult on kõik korras, lihtsalt tööd on palju olnud ja päevad rutiinseks muutunud. Aga Tequilat pole siiamaani kordagi joonud, ca 10 õlut on ka külmakapis juba kolmandat päeva puutumata.
Saturday, December 1, 2007
fin de semana libre
Nagu pealkiri ütleb, on käsil vaba nädalavahetus. Sisustan selle ilmselt vedelemisega kuna Jesus pidi täna töötama ja teisi tuttavaid linnas pole.
Hetkel istun korteris, teleka ees, joon coronat. Telekast tuleb teleturg - reklaamitakse kleepse, millega äravajund rindu üles tõsta. Modell on kuldses keskeas ja näitab, kuidas neid kasutatada. "enne ja pärast" effekt on nii korraldatud, et vasakpoolne on enne ja parempoolne pärast...
Puldi patareid on tühjad aga imeväel leidsin just motivatsiooni, et minna ja telekas kinni panna.
Käisin täna La Ciudadela-s. see on selline keskmise kaubanduskeskuse suurune turg, kus müüakse suveniire, hõbedat, riideid ja kõike muud, mis lolle turiste võiks ahvatleda. Mind nendehulgas, ostsin rohkem asju kui plaanisin (jõulud ukseees jne). Oli hea keelepraktika (avastasin, et hispaania keel ei olegi nii lihtne - kurivaimud räägivad kiiresti ja valesti) ja sain palju tingimist harjutada. Parim diil oli taksoga kojutulles - turu uksees mingi jorss päevinäinud nissan tsuruga pakkus küüti. Tahtis 80 peesot. Saatsin viisakalt pikalt. Ärakõndides kõlasid seljatagant veel hüüded "70" ja "60". Võtsin tänavalt suvalise takso ja maksin 33 peesot nagu taksomeeter näitas:)
Pärastlõunal põletasin ahju maha ja lasin maja ülemise korruse kaitsmed läbi. Köögis on, vabandust - oli, selline väike ahi, millega saab grillida või asju soojendada. Panin külmunud kalapulgad sisse sinna ja lasin ukse kinni (vedruga tõmbab). Ahi evitas seepeale sinised sädemed ja suitsu ning läpakas ülakorrusel tegi häält, et laadija on tagant ära võetud. Kuna ma olukorda hispaania keeles kirjeldada ei suutnud, siis kutsusin bell-boy, näitasin ahju suunas, vehkisin kätega ja ütlesin "kaBOOM!", siis klõpsisin lülitid ja laususin "no electricidad". Varsti tuli mingi tehnik, lülitas korgid sisse, vaatas ahju ja lubas esmaspäeval uue tuua.
Homme või ülehomme tuleb Jaak. Kohalikud on selleks usinasti ette valmistnud - sel ajal kui ma shoppamas käisin on mu voodi ette madrats toodud ja mingi pleekind tekiga kaetud. Ilmselt hindab Jaak ühikatoa õhkkonda ja põrandal magamist ning palus seetõttu ka vastavaid tingimusi. Või siis on tõesti kõik paartuhat hotelli siin linnas kinni. Või on siinne projektijuht väheke isevärki...
Hetkel istun korteris, teleka ees, joon coronat. Telekast tuleb teleturg - reklaamitakse kleepse, millega äravajund rindu üles tõsta. Modell on kuldses keskeas ja näitab, kuidas neid kasutatada. "enne ja pärast" effekt on nii korraldatud, et vasakpoolne on enne ja parempoolne pärast...
Puldi patareid on tühjad aga imeväel leidsin just motivatsiooni, et minna ja telekas kinni panna.
Käisin täna La Ciudadela-s. see on selline keskmise kaubanduskeskuse suurune turg, kus müüakse suveniire, hõbedat, riideid ja kõike muud, mis lolle turiste võiks ahvatleda. Mind nendehulgas, ostsin rohkem asju kui plaanisin (jõulud ukseees jne). Oli hea keelepraktika (avastasin, et hispaania keel ei olegi nii lihtne - kurivaimud räägivad kiiresti ja valesti) ja sain palju tingimist harjutada. Parim diil oli taksoga kojutulles - turu uksees mingi jorss päevinäinud nissan tsuruga pakkus küüti. Tahtis 80 peesot. Saatsin viisakalt pikalt. Ärakõndides kõlasid seljatagant veel hüüded "70" ja "60". Võtsin tänavalt suvalise takso ja maksin 33 peesot nagu taksomeeter näitas:)
Pärastlõunal põletasin ahju maha ja lasin maja ülemise korruse kaitsmed läbi. Köögis on, vabandust - oli, selline väike ahi, millega saab grillida või asju soojendada. Panin külmunud kalapulgad sisse sinna ja lasin ukse kinni (vedruga tõmbab). Ahi evitas seepeale sinised sädemed ja suitsu ning läpakas ülakorrusel tegi häält, et laadija on tagant ära võetud. Kuna ma olukorda hispaania keeles kirjeldada ei suutnud, siis kutsusin bell-boy, näitasin ahju suunas, vehkisin kätega ja ütlesin "kaBOOM!", siis klõpsisin lülitid ja laususin "no electricidad". Varsti tuli mingi tehnik, lülitas korgid sisse, vaatas ahju ja lubas esmaspäeval uue tuua.
Homme või ülehomme tuleb Jaak. Kohalikud on selleks usinasti ette valmistnud - sel ajal kui ma shoppamas käisin on mu voodi ette madrats toodud ja mingi pleekind tekiga kaetud. Ilmselt hindab Jaak ühikatoa õhkkonda ja põrandal magamist ning palus seetõttu ka vastavaid tingimusi. Või siis on tõesti kõik paartuhat hotelli siin linnas kinni. Või on siinne projektijuht väheke isevärki...
Thursday, November 29, 2007
El cuarto viaje de México
Vahelduseks jälle siinpool lompi. Laekusin juba teisipäeval aga pole viitsinud kirjutada. mõned senised seigad:
* Esmaspäeval läksin Frankfurti ja ööbisin seal. hotell oli muidu enamvähem normaalne aga 21. sajandil enam dial-up ühendust (2€ kõnealustustasu ja 0.5€ minut) hotellitoast leida ei loodaks. modemi ja kaabli oleks administraatorilt tasuta kasutada saanud vähemalt :)
* Ilm on üldiselt ilus (keskpäeval ca 20-25 kraadi) aga kord päevas sajab ca pool tundi jõhkrat padukat. Täna tuli rahet ka. Otse loomulikult pole mul ei vihmavarju ega natukegi vettpidavat jakki. Peaks Jesuselt vihmavarju laenama ja kõige suurema padukaga tänavale minema - kui vihma sadama hakkab siis pidid välgukiirusel ilmuma tänavatele jorsid kes vihmavarje müüvad:)
* korter on seekord välimuse järgi fancy - avatud planeeringuga katusekorter läbi 2 korruse. mõned agad on ka:
- nii poole seina suurused aknad on (ühekordsed) ja öösel langeb temp alla 10 kraadi kindlasti - hommikuks on toas ca +17 kui ei küta. vähemalt on siin mingi naljakas satitaldriku laadne soojuskiirgur - panen hommikul vara voodi ette käima ja paari meetri raadiuses kütab päris usinasti.
- mõned korrused allpool elavad vist mingid puurimis- või segumasinafriigid. või on see äkki suruõhuvasar? - igatahes mõlemal ööl on pooleks tunniks mingi eriti kõva lärmaja käima pandud. kõlab umbes nagu kulunud segumasin või asfaldipurustaja.
- kõrval on samasugune korter ja ülemised korrused ("magamistoad") on omavahel ühendatud. õhuke lukustatud uks on vahel ja naabrite telekavaatamine ja rääkimine on liigagi hästi kuulda. Alati on naabrid kodus olnud ja pole proovinud, kas korterivõti äkki seda ust ei ava :)
- trepp kahe korruse vahel on väga järsk ja kitsas. tequilaga peab vist ettevaatlikult ümber käima kui soov tervelt voodisse jõuda öösel.
* mingi jube mündikriis on seekord. kõik arved tulevad praktiliselt täpselt ümmargused summad ja alla 10 peeso on müntidena rahakotis :(Täna hommikul tahtsin tänavanurgalt kohvi osta. 12 peesose "Americano grande" eest 50 peesost rahatähte saadeti mind muidugi pikalt.
Kuna kohvi oli valmis tehtud ja olin juba suhkru ära seganud siis läksin raha lahti vahetama. õnnestus kümneka eest mingi jook osta (ja jälle sain ma 2x20st rahatähte, mitte münte) ja olin ca 1 minuti pärast tagasi. Minu üllatus ei olnud just suur kui avastasin, et mu kohvi on vahepeal ära müüdud...
* sain seekord kontoris sooja koha peale :) eelmistel kordadel olen väikses (ca 30m2) akendeta ruumis ca 15-20 inimesega laua ja tooli pärast võidelnud, seekord naudin oma isiklikku (seinteta) kuubikut suures saalis (koos paarisaja inimesega). viva la Dilbert!
nädalavahetusel vaatan ehk natuke ringi. viskan kunagi mõned pildid üles.
Adidas
* Esmaspäeval läksin Frankfurti ja ööbisin seal. hotell oli muidu enamvähem normaalne aga 21. sajandil enam dial-up ühendust (2€ kõnealustustasu ja 0.5€ minut) hotellitoast leida ei loodaks. modemi ja kaabli oleks administraatorilt tasuta kasutada saanud vähemalt :)
* Ilm on üldiselt ilus (keskpäeval ca 20-25 kraadi) aga kord päevas sajab ca pool tundi jõhkrat padukat. Täna tuli rahet ka. Otse loomulikult pole mul ei vihmavarju ega natukegi vettpidavat jakki. Peaks Jesuselt vihmavarju laenama ja kõige suurema padukaga tänavale minema - kui vihma sadama hakkab siis pidid välgukiirusel ilmuma tänavatele jorsid kes vihmavarje müüvad:)
* korter on seekord välimuse järgi fancy - avatud planeeringuga katusekorter läbi 2 korruse. mõned agad on ka:
- nii poole seina suurused aknad on (ühekordsed) ja öösel langeb temp alla 10 kraadi kindlasti - hommikuks on toas ca +17 kui ei küta. vähemalt on siin mingi naljakas satitaldriku laadne soojuskiirgur - panen hommikul vara voodi ette käima ja paari meetri raadiuses kütab päris usinasti.
- mõned korrused allpool elavad vist mingid puurimis- või segumasinafriigid. või on see äkki suruõhuvasar? - igatahes mõlemal ööl on pooleks tunniks mingi eriti kõva lärmaja käima pandud. kõlab umbes nagu kulunud segumasin või asfaldipurustaja.
- kõrval on samasugune korter ja ülemised korrused ("magamistoad") on omavahel ühendatud. õhuke lukustatud uks on vahel ja naabrite telekavaatamine ja rääkimine on liigagi hästi kuulda. Alati on naabrid kodus olnud ja pole proovinud, kas korterivõti äkki seda ust ei ava :)
- trepp kahe korruse vahel on väga järsk ja kitsas. tequilaga peab vist ettevaatlikult ümber käima kui soov tervelt voodisse jõuda öösel.
* mingi jube mündikriis on seekord. kõik arved tulevad praktiliselt täpselt ümmargused summad ja alla 10 peeso on müntidena rahakotis :(Täna hommikul tahtsin tänavanurgalt kohvi osta. 12 peesose "Americano grande" eest 50 peesost rahatähte saadeti mind muidugi pikalt.
Kuna kohvi oli valmis tehtud ja olin juba suhkru ära seganud siis läksin raha lahti vahetama. õnnestus kümneka eest mingi jook osta (ja jälle sain ma 2x20st rahatähte, mitte münte) ja olin ca 1 minuti pärast tagasi. Minu üllatus ei olnud just suur kui avastasin, et mu kohvi on vahepeal ära müüdud...
* sain seekord kontoris sooja koha peale :) eelmistel kordadel olen väikses (ca 30m2) akendeta ruumis ca 15-20 inimesega laua ja tooli pärast võidelnud, seekord naudin oma isiklikku (seinteta) kuubikut suures saalis (koos paarisaja inimesega). viva la Dilbert!
nädalavahetusel vaatan ehk natuke ringi. viskan kunagi mõned pildid üles.
Adidas
Tuesday, April 3, 2007
Acapulco
Laupäeva hommikul sain auto kätte ja reis võis alata. Kõige keerulisem oli D.F.-is orienteeruda ja teed leida (D.F. - Distrito Federal ehk Mexico City gringode jaoks. Võib ka öelda Mexico lihtsalt (selle all mõeldakse siin linna mitte maad üldiselt) , Mexico City nimelist kohta ei ole kohalike jaoks olemas.), et linnast välja saada. Ca poolteist tundi (millest pool tundi Luisi käest juhiseid küsides) ja olingi linnapiiril. Otsustasin valida tasulise kiirtee kuna mõte sõita ca 400 km mägiteid keskmise kiirusega 50km/h ei tundunud ahvatlev. "kiirtee" oli suhteliselt hea aga väga kurviline ja mägine ja oleks võinud natuke parem auto seal sõitmiseks olla. fiestal jäi mäest üles sõites mõnikord ikka jõudu väheks ja üle 100-110 ei venitanud kuidagi välja ja mäest alla sõites enne kurvi 160 pealt pidurdades oli natuke ebastabiilne :) Üldiselt oli igal pool 110 ala ja keskmiselt sõideti 140-150ga. Enamasti väga ebaturvaline ei tundunud aga vahepeal ei olnud kõrval piiret ega teepeenart - ca 2m kaugusel äärmisest sõidurajast oli 200-300m kuristik. Seal oli küll natuke kõhe kihutada...
Need kuristikud olid tegelikult nohu, palju jubedam selle tasulise tee juures oli hind - edasi tagasi (ca 700km) pidin ca 950 peesot maksma... (võrdluseks: kütte peale kulus ca 600 peesot).
Politseid maanteel eriti ei näinud ja selline mõõdukas kuni +50 kiiruseületamine neid väga ei huvitanud. Avapulcos õnnestus mul nendega siiski natuke juhtu ajada - täitsa "kogemata" sõitsin ühesuunaliselt tänaval vastassuunas. Inglise keelest nad aru ei saanud ja ilmselt ei tahtnud ka pikemalt vaidlema hakata - igatahes tegin nägu nagu mul väga kahju oleks ja lasti lõpuks suulise hoiatusega minema :)
Acapulcos oli väga palav - +35 kanti päeval ja +27 kanti öösel...vesi ca +28-30...
Esimesel ööl ma tegelikult ei olnudki Acapulcos vaid selle kõrval Puerto Marques nimelises kalurikülas. Hostel oli suht ok - 6 inimese tuba aga olin seal üksinda ja maksin vaid 1 voodikoha eest - 160 peesot :) Kuna tuba oli "mixed" siis oli iseenesest kahju, et mul 5 kena neidu toakaaslasteks ei olnud (samas oleks võind ka 5 karvast gei meest olla niiet võibolla oli ka hea, et kedagi ei olnud). aga hostel oli seal P. Marquesis ka ainuke kena asi. Nii rõvedalt räpast ja vaest kohta pole ammu näinud - mõni söögikoht seal näiteks oli muldpõrandaga onn kus 5 kasimata koera ringi käisid, lisaks prügilale omased aroomid. Millegipärast ma sellistes "restoranides" sööma ei kippunud ja käisin autoga mõne kilomeetri kaugusel VIPSis või McDonaldsis :p
Pühapäeval sõitsin päris Acapulcosse ja olin enamus aega rannas. Rand oli ilus ja puhas ja lained olid päris karmid - ca 1.5m kõrguselt lõid rannale. Seega tuli parasjagu ajastada ja kähku vähemalt 10m vette joosta kui ujuma tahtsid minna - siis sai enam vähem ujuda ja laine rannale ei visanud:) Ja ookeani vesi on ikka väga soolane võrreldes läänemerega, päris paha on kui suhu ja silma läheb.
Hotell oli väga äge - 100 m rannast, Acaupulco kesklinnas peaaegu, rõduga sviit, bassein jms. Maksis ca 500 peesot (ja see oli kusjuures 2 inimese eest kuna neil ühesed toad olid otsas ja pidin 2se eest maksma).
Esmaspäeval käisin hommikul veel rannas ja ujumas ja sõitsin linna tagasi. Enam vähem oli tee meeles ja ca poole tunniga olin linnapiirilt Polancos. Teisipäeva hommikul viisin auto ära ja tulin tööle.
Tegelikult oleks veel mõninagaid asju millest kirjutada ja piltidega võiks asja illustreerida - hetkel on aga kiirevõitu ja ülimegagigasuper ühendusega, mis siin on, ei õnnestu pilte laadida:( Äkki lähipäevil üritan midagi ette võtta sellega...
EDIT: olen eestis. reis sujus suht ilusti. pildid on siin
Need kuristikud olid tegelikult nohu, palju jubedam selle tasulise tee juures oli hind - edasi tagasi (ca 700km) pidin ca 950 peesot maksma... (võrdluseks: kütte peale kulus ca 600 peesot).
Politseid maanteel eriti ei näinud ja selline mõõdukas kuni +50 kiiruseületamine neid väga ei huvitanud. Avapulcos õnnestus mul nendega siiski natuke juhtu ajada - täitsa "kogemata" sõitsin ühesuunaliselt tänaval vastassuunas. Inglise keelest nad aru ei saanud ja ilmselt ei tahtnud ka pikemalt vaidlema hakata - igatahes tegin nägu nagu mul väga kahju oleks ja lasti lõpuks suulise hoiatusega minema :)
Acapulcos oli väga palav - +35 kanti päeval ja +27 kanti öösel...vesi ca +28-30...
Esimesel ööl ma tegelikult ei olnudki Acapulcos vaid selle kõrval Puerto Marques nimelises kalurikülas. Hostel oli suht ok - 6 inimese tuba aga olin seal üksinda ja maksin vaid 1 voodikoha eest - 160 peesot :) Kuna tuba oli "mixed" siis oli iseenesest kahju, et mul 5 kena neidu toakaaslasteks ei olnud (samas oleks võind ka 5 karvast gei meest olla niiet võibolla oli ka hea, et kedagi ei olnud). aga hostel oli seal P. Marquesis ka ainuke kena asi. Nii rõvedalt räpast ja vaest kohta pole ammu näinud - mõni söögikoht seal näiteks oli muldpõrandaga onn kus 5 kasimata koera ringi käisid, lisaks prügilale omased aroomid. Millegipärast ma sellistes "restoranides" sööma ei kippunud ja käisin autoga mõne kilomeetri kaugusel VIPSis või McDonaldsis :p
Pühapäeval sõitsin päris Acapulcosse ja olin enamus aega rannas. Rand oli ilus ja puhas ja lained olid päris karmid - ca 1.5m kõrguselt lõid rannale. Seega tuli parasjagu ajastada ja kähku vähemalt 10m vette joosta kui ujuma tahtsid minna - siis sai enam vähem ujuda ja laine rannale ei visanud:) Ja ookeani vesi on ikka väga soolane võrreldes läänemerega, päris paha on kui suhu ja silma läheb.
Hotell oli väga äge - 100 m rannast, Acaupulco kesklinnas peaaegu, rõduga sviit, bassein jms. Maksis ca 500 peesot (ja see oli kusjuures 2 inimese eest kuna neil ühesed toad olid otsas ja pidin 2se eest maksma).
Esmaspäeval käisin hommikul veel rannas ja ujumas ja sõitsin linna tagasi. Enam vähem oli tee meeles ja ca poole tunniga olin linnapiirilt Polancos. Teisipäeva hommikul viisin auto ära ja tulin tööle.
Tegelikult oleks veel mõninagaid asju millest kirjutada ja piltidega võiks asja illustreerida - hetkel on aga kiirevõitu ja ülimegagigasuper ühendusega, mis siin on, ei õnnestu pilte laadida:( Äkki lähipäevil üritan midagi ette võtta sellega...
EDIT: olen eestis. reis sujus suht ilusti. pildid on siin
Thursday, March 29, 2007
elu
on viimasel ajal väga töine olnud, eriti midagi muud teind ei ole. Kohalikud muutuvad üha masendavamaks - asjad venivad jubedalt. mingi asi mille võiks tunniga ära teha võtab tavaliselt paar päeva. Tänaseks oli ka üks testimine kokku lepitud kella 11.00ks...noh..kell on 13.00 läbi ja võib kaheksa korda arvata kas nad on kohale jõudnud ja kas olen saanud alustada.
Ilm on stabiilselt ilus olnud - +20-25 ja päikseline. Tsiklist tunnen jubedalt puudust :(
See nädalavahetus võtan kolmepäevase puhkuse ja lähen Acapulcosse. Rendiauto ja hotellid kus ööbida on bronnitud, eks teen sellest käigust pikema kokkuvõtte. Plaani järgi võtan laupäeva hommikul auto, viin Madise lennujaama ja võtan sealt suuna Acapulco poole. Esmaspäeval sõidan tagasi Mexico Citysse, olen teisiba-kolmaba tööl ja kolmapäeva õhtul lendan koju. Loodetavasti saan homme natuke ettevalmistusi teha ja kaarti uurida-märkida, see linn paistab päris suur olevat ja hoolimata minu "suurepärasest" orienteerumisvõimest on väike variant, et eksin ära. Kohalikud soovitasid küll lennukiga minna ja mingid veebilehed räägivad sellist teksti:
"Driving in Mexico City is not recommended, even though millions of people do it daily. Defensive driving tactics will be required, as traffic laws are seldom obeyed. Expect red lights to be run and turns to be made, in any direction, from any lane. Turn signals: seldom used or are always on."
Aga nad on ilmselt lihtsalt äpud. Eelmine kord Jesuse abi, kaardi ja GPSi abil saime kuidagi hakkama, asi see siis üksinda, ilma GPSi ja keskpärase kaardiga sõita ei ole :)
Ja üks asi veel - uudiseid lugedes tekkis hea äriidee: saatke mulle suures koguses odavaid relvi, soovitavalt suurema kaliibriga isendeid. Vahetan arvutite vastu ja müün kasumiga maha. Täpsemad detailid siit
Ahjaa - "Liria" tüüpi punast veini ei ole siin mõistlik juua - ilmselt ei olnud see päris hea (vähemalt viimane liiter oli halvaks läinud) sest hommikul oli suhteliselt keskpärane olek;)
Ilm on stabiilselt ilus olnud - +20-25 ja päikseline. Tsiklist tunnen jubedalt puudust :(
See nädalavahetus võtan kolmepäevase puhkuse ja lähen Acapulcosse. Rendiauto ja hotellid kus ööbida on bronnitud, eks teen sellest käigust pikema kokkuvõtte. Plaani järgi võtan laupäeva hommikul auto, viin Madise lennujaama ja võtan sealt suuna Acapulco poole. Esmaspäeval sõidan tagasi Mexico Citysse, olen teisiba-kolmaba tööl ja kolmapäeva õhtul lendan koju. Loodetavasti saan homme natuke ettevalmistusi teha ja kaarti uurida-märkida, see linn paistab päris suur olevat ja hoolimata minu "suurepärasest" orienteerumisvõimest on väike variant, et eksin ära. Kohalikud soovitasid küll lennukiga minna ja mingid veebilehed räägivad sellist teksti:
"Driving in Mexico City is not recommended, even though millions of people do it daily. Defensive driving tactics will be required, as traffic laws are seldom obeyed. Expect red lights to be run and turns to be made, in any direction, from any lane. Turn signals: seldom used or are always on."
Aga nad on ilmselt lihtsalt äpud. Eelmine kord Jesuse abi, kaardi ja GPSi abil saime kuidagi hakkama, asi see siis üksinda, ilma GPSi ja keskpärase kaardiga sõita ei ole :)
Ja üks asi veel - uudiseid lugedes tekkis hea äriidee: saatke mulle suures koguses odavaid relvi, soovitavalt suurema kaliibriga isendeid. Vahetan arvutite vastu ja müün kasumiga maha. Täpsemad detailid siit
Ahjaa - "Liria" tüüpi punast veini ei ole siin mõistlik juua - ilmselt ei olnud see päris hea (vähemalt viimane liiter oli halvaks läinud) sest hommikul oli suhteliselt keskpärane olek;)
Sunday, March 18, 2007
Tequilarindel muutusteta
Avalikkuse survel siiski annan endast natuke elumärke.
See nädal on olnud üsna hea - tööpäevad mõistlikud ja iga öö olen saand korralikult välja magada (erandiks reede, sellest allpool). Kohe ei mäleta millal viimati niimoodi välja puhata sai. Töö on siiski kõik päevad ära sisustanud ja kuskil eriti käinud ei ole, v.a. täna ja eile natuke shoppamas.
Eile käisin Liverpoolis - siuke kaubanduskeskus läheduses. Tahtsin päikseprille osta aga ei leidnud sobivaid, seega ostsin 4 paari pükse.
Täna käisin Santa Fe-s ja sealses Mallis. Ülemiste keskusest vast 2-3x suurem aga täiesti mõttetu - mingeid kalleid firmapoode ainult kõik kohad täis, pooled neist müüvad naiste pesu. Sealne hiina toit oli aga päris hea ja päikseprillid õnnestus ka hankida. tagasiteel Polancosse käisime Gigantest läbi - siuke suur supermarket mis kõike müüb - sealt sain mõned särgid osta (puhtad hakkavad otsa saama ja olin valiku ees kas osta uued või osta pesupulbrit ja mõned ära pesta. see valik ajas mind ka shoppama kuigi ma üldiselt seda ei salli...).
Reede õhtul otsustasime Jesusega natuke tekiilat juua. Margiks Capa y Espada - väga hea asi (ärge Babelfishi tõlkest laske ennast segada, Capa tähendab mingit keepi või mantlit mitte ainult seda mida Babelfish arvab :p ). Soojenduseks oli muidugi vaja pudel veini juua. See läks ruttu ja saime tekiila kallale asuda. 0.75 tundus maru palju ja arvasin, et sellest jätkub mitmeks õhtuks...noh...kui umbes 2-3 ajal öösel pudel tühjaks sai ja rummi avasime siis mõistsin, et olin meid alahinnanud. Kui rumm ka otsa sai läks Jesus koju ja mina magama - kell oli vast midagi 5 kanti hommikul. Kõik oleks väga ilus olnud kui 10 ajal hommikul poleks tööasjadega pidanud alustama...kõik lõppes siiski õnnelikult aga mul on olnud parema olemisega laupäevi kui see ;) Väikse negatiivse tagajärje see siiski põhjustas - laupäeva hommikul helistati ja küsiti kas ma tahan room servicet - ütlesin, et ei taha. Seepeale pakuti, et siis tuleb pühapäeval (täna) hoopis - see sobis hästi. Õhtul koju tulles aga avastasin, et mingit room servicet polnud käinud - prügi välja viimata, nõud pesemata, voodi tegemata..no krt kas ma pean ise enda järelt koristama või?
Ja ega ei olegi vist muud midagi - ühtlane rutiin üldiselt ja vahelduseks on see päris meeldiv. Kui midagi huvitavat silma hakkab siis ehk blogin ka (kui viitsin:).
Ahjaa, see rekord kogus narkoärikate sularaha, mis mehhikos leiti ja millest kindlasti ka eesti uudistes räägiti - see maja on minu korterist mõne kilomeetri kaugusel;)
See nädal on olnud üsna hea - tööpäevad mõistlikud ja iga öö olen saand korralikult välja magada (erandiks reede, sellest allpool). Kohe ei mäleta millal viimati niimoodi välja puhata sai. Töö on siiski kõik päevad ära sisustanud ja kuskil eriti käinud ei ole, v.a. täna ja eile natuke shoppamas.
Eile käisin Liverpoolis - siuke kaubanduskeskus läheduses. Tahtsin päikseprille osta aga ei leidnud sobivaid, seega ostsin 4 paari pükse.
Täna käisin Santa Fe-s ja sealses Mallis. Ülemiste keskusest vast 2-3x suurem aga täiesti mõttetu - mingeid kalleid firmapoode ainult kõik kohad täis, pooled neist müüvad naiste pesu. Sealne hiina toit oli aga päris hea ja päikseprillid õnnestus ka hankida. tagasiteel Polancosse käisime Gigantest läbi - siuke suur supermarket mis kõike müüb - sealt sain mõned särgid osta (puhtad hakkavad otsa saama ja olin valiku ees kas osta uued või osta pesupulbrit ja mõned ära pesta. see valik ajas mind ka shoppama kuigi ma üldiselt seda ei salli...).
Reede õhtul otsustasime Jesusega natuke tekiilat juua. Margiks Capa y Espada - väga hea asi (ärge Babelfishi tõlkest laske ennast segada, Capa tähendab mingit keepi või mantlit mitte ainult seda mida Babelfish arvab :p ). Soojenduseks oli muidugi vaja pudel veini juua. See läks ruttu ja saime tekiila kallale asuda. 0.75 tundus maru palju ja arvasin, et sellest jätkub mitmeks õhtuks...noh...kui umbes 2-3 ajal öösel pudel tühjaks sai ja rummi avasime siis mõistsin, et olin meid alahinnanud. Kui rumm ka otsa sai läks Jesus koju ja mina magama - kell oli vast midagi 5 kanti hommikul. Kõik oleks väga ilus olnud kui 10 ajal hommikul poleks tööasjadega pidanud alustama...kõik lõppes siiski õnnelikult aga mul on olnud parema olemisega laupäevi kui see ;) Väikse negatiivse tagajärje see siiski põhjustas - laupäeva hommikul helistati ja küsiti kas ma tahan room servicet - ütlesin, et ei taha. Seepeale pakuti, et siis tuleb pühapäeval (täna) hoopis - see sobis hästi. Õhtul koju tulles aga avastasin, et mingit room servicet polnud käinud - prügi välja viimata, nõud pesemata, voodi tegemata..no krt kas ma pean ise enda järelt koristama või?
Ja ega ei olegi vist muud midagi - ühtlane rutiin üldiselt ja vahelduseks on see päris meeldiv. Kui midagi huvitavat silma hakkab siis ehk blogin ka (kui viitsin:).
Ahjaa, see rekord kogus narkoärikate sularaha, mis mehhikos leiti ja millest kindlasti ka eesti uudistes räägiti - see maja on minu korterist mõne kilomeetri kaugusel;)
Saturday, March 10, 2007
Jälle
Olen Mexico Citys. Seekord uues korteris (see on küll rohkem sviit tegelikult). Fuajee on hotelli moodi ja jõusaal on majas ja igal magamistoal on oma vannituba jne.ühesõnaga päris pop on :) Äkki teen homme mõned pildid ka.
Siiatulemine läks suht valutult kuigi mõningate ärevamate hetkedega:) Tallinnast pidi lennuk 6:40 väljuma -ca 5:15 helistasin ja tahtsin taksot tellida ja 5 või 6 taksofirmat ütlesid ära või rääkisid mingist poolest tunnist minimaalselt...jõudsin juba Kallile helistada ja paanikat tekitada, et kähku transporti vaja (sorry:))aga õnneks mingi X taksofirma siiski vastas ja oli 10 minutiga kohal. Ja ega aega üle ei jäänudki eirit..mitu lendu läksid sel ajal ja rahvast oli üsna palju, jõudsin üsna boardingu alguseks väravasse.
Copenhaagenis oli igav - 2-3 h ootamist ja ei midagi märkimisväärset, seevastu Pariisis oli paanika vol 2. Miljon inimest ja jube uimamine ja oleks napilt lennukist maha jäänud. CDG on raudselt maailma top 10 värdjaima lennujaama hulgas. Esiteks ei ole seal normaalseid viitasid terminalide vahel - ma pidin 5x teed küsima, et ühest terminalist teise minna (ca 10 min kõndimisT). Ja kuigi ma ühe lennuki pealt tulin ja teisele läksin (ja veel sama lennufirma) pidin turvakontrolli läbima - enne mind oli sabas umbes 300 inimest ja vahelduva eduga 2-4 väravat töötas kus uuriti ega ikka mingit vedelikku kaasas ei ole ja mitu pommi kotis on. Minul õnnestus see kadalipp lõpuks läbida 3 minutit enne lennuki väljumist ja ca minutiga jooksin sealt väravasse...ilmselt olin viimane, igatahes põhim kohe kui oma kohale jõudsin pandi uks kinni ja hakati liikuma :)
Lennuk oli oluliselt parem kui eelmistel kordadel (varem on Boeing 747 olnud, seekord oli 777). Jalgadel natuke rohkem ruumi ja ka turistiklassis igal reisijal oma ekraan (filmid, mängud, info jms), kogu lennu vältel võisid mingeid snäkke ja asju võtta (mitte nagu KLMis kus katsetatakse kui hea tuju inimestel on kui nad 9h söömata on) jne.
Ja ega muud nagu olegi veel - ajavahe töötab nagu tavaliselt ja jube uni on peal.
Ahjaa, kõik kes kadestavad, et "jälle oled seal kuuma päikese all" siis teadmiseks: hetkel on 13 kraadi sooja ja tibutab vihma;)
Siiatulemine läks suht valutult kuigi mõningate ärevamate hetkedega:) Tallinnast pidi lennuk 6:40 väljuma -ca 5:15 helistasin ja tahtsin taksot tellida ja 5 või 6 taksofirmat ütlesid ära või rääkisid mingist poolest tunnist minimaalselt...jõudsin juba Kallile helistada ja paanikat tekitada, et kähku transporti vaja (sorry:))aga õnneks mingi X taksofirma siiski vastas ja oli 10 minutiga kohal. Ja ega aega üle ei jäänudki eirit..mitu lendu läksid sel ajal ja rahvast oli üsna palju, jõudsin üsna boardingu alguseks väravasse.
Copenhaagenis oli igav - 2-3 h ootamist ja ei midagi märkimisväärset, seevastu Pariisis oli paanika vol 2. Miljon inimest ja jube uimamine ja oleks napilt lennukist maha jäänud. CDG on raudselt maailma top 10 värdjaima lennujaama hulgas. Esiteks ei ole seal normaalseid viitasid terminalide vahel - ma pidin 5x teed küsima, et ühest terminalist teise minna (ca 10 min kõndimisT). Ja kuigi ma ühe lennuki pealt tulin ja teisele läksin (ja veel sama lennufirma) pidin turvakontrolli läbima - enne mind oli sabas umbes 300 inimest ja vahelduva eduga 2-4 väravat töötas kus uuriti ega ikka mingit vedelikku kaasas ei ole ja mitu pommi kotis on. Minul õnnestus see kadalipp lõpuks läbida 3 minutit enne lennuki väljumist ja ca minutiga jooksin sealt väravasse...ilmselt olin viimane, igatahes põhim kohe kui oma kohale jõudsin pandi uks kinni ja hakati liikuma :)
Lennuk oli oluliselt parem kui eelmistel kordadel (varem on Boeing 747 olnud, seekord oli 777). Jalgadel natuke rohkem ruumi ja ka turistiklassis igal reisijal oma ekraan (filmid, mängud, info jms), kogu lennu vältel võisid mingeid snäkke ja asju võtta (mitte nagu KLMis kus katsetatakse kui hea tuju inimestel on kui nad 9h söömata on) jne.
Ja ega muud nagu olegi veel - ajavahe töötab nagu tavaliselt ja jube uni on peal.
Ahjaa, kõik kes kadestavad, et "jälle oled seal kuuma päikese all" siis teadmiseks: hetkel on 13 kraadi sooja ja tibutab vihma;)
Saturday, February 10, 2007
kodus
reis koju oli tavaline ja viperusteta, viimased päevad kohapeal ka (ehk siis ma olen laisk ja ei viitsi eriti kirjutada midagi;) )
Kodus on päris hea aga ajavahe on saatanast (kardan, et siin ei saa isegi Jesus aidata - mehhikos pöördusime tihti murega tema poole ja aitas alati;), kell on 6 hommikul ja und veel ei ole :(
Ja eestis on külm. Lennukist maha astudes oli -14 kraadi (viimane kord viibisin väljas mehhikos olles kus oli +24 kraadi) - peaks mainima, et t-särgi ja õhukese teksatagiga on jahe:) aga muidu on kõik hästi, viimased pildid leiate: http://nagi.ee/photos/ihv23
Järgmise korrani ;)
Kodus on päris hea aga ajavahe on saatanast (kardan, et siin ei saa isegi Jesus aidata - mehhikos pöördusime tihti murega tema poole ja aitas alati;), kell on 6 hommikul ja und veel ei ole :(
Ja eestis on külm. Lennukist maha astudes oli -14 kraadi (viimane kord viibisin väljas mehhikos olles kus oli +24 kraadi) - peaks mainima, et t-särgi ja õhukese teksatagiga on jahe:) aga muidu on kõik hästi, viimased pildid leiate: http://nagi.ee/photos/ihv23
Järgmise korrani ;)
Wednesday, February 7, 2007
Speed.....
...bumps. On esimene asi mis meenub pühapäevast. Rentisme hommikul auto (Hyndai Verna - üks kohalik peletis aga öko ja odav) ja vaatasime natuke ringi (Ekipaaz koosnes minust, Madisest ja Jesusest). Kõigepealt sõitsime Pachucasse (ca 100 km Mehhikost) - väidetavalt väike linnake kus oli kuulus hõbedakaevandus. Linn oli kohalikus mõistes tõesti pigem küla (ca 250.000 elanikku ja pindalalt midagi Tartu ja Tallinna vahepealset ehk). Kaevandusse me lõpuks ajapuuduse tõttu ei jõudnudki kuid lähedal käisime ära. See oli ca 2700-2800 meetri kõrgusel, suhteliselt külm (+7?) oli ja kohati tibutas vihma, lisaks olid seal kõik pilves. Seda oli näha juba kaugelt mäest üles sõites - kogu mäetipp oli pilve sees ja seestpoolt nägi see välja nagu paks udu - nähtavus ca 30 meetrit ja maru niiske. Tegime paar pilti ka aga mul ei õnnestu neid hetkel üles laadida.
Tahtsime tagasiteel püramiide ka näha veel ja seega alustasime umbed nelja ajal pärastlõunal tagasisõitu. Peale mõningast ekslemist jõudsime poole kuue ajal lõpuks Teotihuacani, et avastada, et sissepääs suleti kell viis :) Ja siis algas tõsine tutvumine mehhiko kultuuri tähtsaima osaga - speed bumps ehk lamavad politseinikud. Kuna kaardi jälgimine on lollidele ja gps järgi paistis linnulennult koju vaid 40 km siis otsustasime usaldada oma suunataju - see juhatas meid läbi mitmete eeslinnade (loe getode) kus tänavate parandamise asemel kulutatakse viimanegi asfalt hüpekate ehitamiseks. Keskmiselt iga 50 m tagant (enamasti tihedamini) on keset teed valatud mõnus küngas - mõni suurem, mõni väiksem, mõni 2 in 1 (hüpekas + väristaja). Enamik on tähistamata (rendika põhi on vast päris mõlkis nüüd, nii mõnigi kord avastasin meediva üllatuse tee pealt liiga hilja), samas osad on pettekad - tähistatud nagu küngas aga tegelikult ainult värv - loll turist pidurdab ju selle peale ka :)
Tagasi linna jõudsime seega pimedas mis tähendas järjekordset tunniajast ekslemist, seekord küll ummikutes ja tohutus tänavaterägastikus. Kokkuvõttes võiks öelda, et liiklus on euroopa omast ikka natuke erinev ja linn on pimedas fantastiselt ilus :)
Esmaspäev ja teisipäev möödusid täielikult töö tähe all, tänane päev samuti põhimõtteliselt. Põhimõtteliselt sellepärast, et peale tööd (õigemini õhtuse pausi ajal) võtsin julguse kokku ja käisin juuksuris ära. Keelt ma ei osanud ja lasin tunde järgi lõigata - täitsa viisakalt tehti ja väga kiiresti (alla 10 min kindlasti). Fööniga kuivatati ära ka ja panin selleks hetkeks silmad kinni, mis nagu hiljem välja tuli oli viga. Ilmselt oli föön lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtimiseks sest nii kui silmad kinni sain määriti mulle kähku mingit juuksegeeli või vahtu pähe. Niiet hetkel peaksin üsna autentse mehhiklasena välja paistma, juuksed igatahes krõbisevad;)
Homme õhtul lendan koju. Loodetavasti on Eestis soe - siin on viimastel päevadel üsna jahe olnud - tüütu ikka kui peab tagi või kampsunit kandma hommikuti ja õhtuti (päeval piisab siiski ka T-särgist).
Asjalikumat juttu võib lugeda Madise blogist - http://vontroba.wordpress.com .
Ja mõned pildid katsun ka siis üles laadida.
Tahtsime tagasiteel püramiide ka näha veel ja seega alustasime umbed nelja ajal pärastlõunal tagasisõitu. Peale mõningast ekslemist jõudsime poole kuue ajal lõpuks Teotihuacani, et avastada, et sissepääs suleti kell viis :) Ja siis algas tõsine tutvumine mehhiko kultuuri tähtsaima osaga - speed bumps ehk lamavad politseinikud. Kuna kaardi jälgimine on lollidele ja gps järgi paistis linnulennult koju vaid 40 km siis otsustasime usaldada oma suunataju - see juhatas meid läbi mitmete eeslinnade (loe getode) kus tänavate parandamise asemel kulutatakse viimanegi asfalt hüpekate ehitamiseks. Keskmiselt iga 50 m tagant (enamasti tihedamini) on keset teed valatud mõnus küngas - mõni suurem, mõni väiksem, mõni 2 in 1 (hüpekas + väristaja). Enamik on tähistamata (rendika põhi on vast päris mõlkis nüüd, nii mõnigi kord avastasin meediva üllatuse tee pealt liiga hilja), samas osad on pettekad - tähistatud nagu küngas aga tegelikult ainult värv - loll turist pidurdab ju selle peale ka :)
Tagasi linna jõudsime seega pimedas mis tähendas järjekordset tunniajast ekslemist, seekord küll ummikutes ja tohutus tänavaterägastikus. Kokkuvõttes võiks öelda, et liiklus on euroopa omast ikka natuke erinev ja linn on pimedas fantastiselt ilus :)
Esmaspäev ja teisipäev möödusid täielikult töö tähe all, tänane päev samuti põhimõtteliselt. Põhimõtteliselt sellepärast, et peale tööd (õigemini õhtuse pausi ajal) võtsin julguse kokku ja käisin juuksuris ära. Keelt ma ei osanud ja lasin tunde järgi lõigata - täitsa viisakalt tehti ja väga kiiresti (alla 10 min kindlasti). Fööniga kuivatati ära ka ja panin selleks hetkeks silmad kinni, mis nagu hiljem välja tuli oli viga. Ilmselt oli föön lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtimiseks sest nii kui silmad kinni sain määriti mulle kähku mingit juuksegeeli või vahtu pähe. Niiet hetkel peaksin üsna autentse mehhiklasena välja paistma, juuksed igatahes krõbisevad;)
Homme õhtul lendan koju. Loodetavasti on Eestis soe - siin on viimastel päevadel üsna jahe olnud - tüütu ikka kui peab tagi või kampsunit kandma hommikuti ja õhtuti (päeval piisab siiski ka T-särgist).
Asjalikumat juttu võib lugeda Madise blogist - http://vontroba.wordpress.com .
Ja mõned pildid katsun ka siis üles laadida.
Thursday, February 1, 2007
oeh
Ehk siis olen tegelikult ikka elus aga ´vahepeal ei ole midagi eriti toimunud - olen pidevalt tööl olnud ja kuskil käind või midagi teind väga ei ole...ühtegi pilti pole ka teinud :(
Ilm on jälle soe, eelmise nädala keskel natuke tibutas vihma ja oli nii +15 ehk päeval (=+18-19 korteris). See vihm oli ka rohkem moepärast, tõsised vihmasajud pidid umbes Mais olema.
Madis jõudis vahepeal siia - tema pagas aga otsustati amsterdami jätta ja alles kaks päeva hiljem ära tuua. Sellest suuri probleeme ei tekkinud ja esimesel päeval sai ta ka minu triiksärgiga edukalt käidud :)
Särkidest rääkisin - mõtlesin, et olen laisk ja viin nad keemilisse puhastusse (triikrauda nagunii ei ole jne).Viisingi 4 triiksärki ja ühed püksid ja sain järgmine päev ilusti puhtana tagasi - ja pidin selle eest 190 peesot maksma. Ilmselt triigiti neid kullast triikrauaga :)
Eile ostsime veini. Oli suht odav (30 peesot) aga täitsa hea, mitte peet nagu hinna järgi eeldada võiks. Kuna ma kade ei ole siis valasin pool klaasi ka läpakale, ta ju nii palju aidanud mul tööd teha. Pool klaasi ei olnud ilmselt piisav vana hea Compaqi purjujootmiseks ja ta jäi täitsa kaineks ja töökorda:) Laenasin Jesuselt kruvika ja lammutasin laiali ja valasin veini välja - näis mis tulevik toob kuid hetkel igatahes töötab. Eeldatavasti klaviatuur küll varsti loobub osaliselt töötamast - ikka korralikult ujus veinist:(
Ilm on jälle soe, eelmise nädala keskel natuke tibutas vihma ja oli nii +15 ehk päeval (=+18-19 korteris). See vihm oli ka rohkem moepärast, tõsised vihmasajud pidid umbes Mais olema.
Madis jõudis vahepeal siia - tema pagas aga otsustati amsterdami jätta ja alles kaks päeva hiljem ära tuua. Sellest suuri probleeme ei tekkinud ja esimesel päeval sai ta ka minu triiksärgiga edukalt käidud :)
Särkidest rääkisin - mõtlesin, et olen laisk ja viin nad keemilisse puhastusse (triikrauda nagunii ei ole jne).Viisingi 4 triiksärki ja ühed püksid ja sain järgmine päev ilusti puhtana tagasi - ja pidin selle eest 190 peesot maksma. Ilmselt triigiti neid kullast triikrauaga :)
Eile ostsime veini. Oli suht odav (30 peesot) aga täitsa hea, mitte peet nagu hinna järgi eeldada võiks. Kuna ma kade ei ole siis valasin pool klaasi ka läpakale, ta ju nii palju aidanud mul tööd teha. Pool klaasi ei olnud ilmselt piisav vana hea Compaqi purjujootmiseks ja ta jäi täitsa kaineks ja töökorda:) Laenasin Jesuselt kruvika ja lammutasin laiali ja valasin veini välja - näis mis tulevik toob kuid hetkel igatahes töötab. Eeldatavasti klaviatuur küll varsti loobub osaliselt töötamast - ikka korralikult ujus veinist:(
Monday, January 22, 2007
mõned asjad
Ilm on päris hea - väljas ca 25 kraadi päeval, korteris ka hommikuti tubli 20-21 kui kütta. "Kütmine" on igaõhtune protseduur mis palju vaeva ei nõua - näiteks täna koju tulles näitas termomeeter toas 22 kraadi, hoidsin paar tundi aknaid lahti ja hetkel näitab 24.8 :) Seega päike teeb head tööd, kohati liigagi head - laupäevasest turibusi tuurist on siiamaani nägu natuke punane (päiksekreem on ju lollidele ja ega tundide kaupa ereda päikse käes olemine ometi nahka kuidagi kahjustada ju ei saa).
Hispaania keelt peab õppima hakkama. Täna käisin supermarketis ja tahtsin sushit osta aga see oli otsas. Samas letitaga mingi jorss parasjagu tegi seda, mitu rulli oli juba valmis aga lahti lõikamata ja pakkimata. Käisin siis poes veerand tundi ringi lootuses, et ta ehk vahepeal mõne ka müügiks ette valmistab kuid lootuseks see jäigi. Kus nälg kõige suurem seal hispaania keele vestmik kõige lähem: otsisin üles peatüki toidukohas esitatavate kaebuste koha ja kasutasin väljendit "Pardon. Cuanta más tardará el sushi?" Kaevata ma tegelikult ei soovinud ja loodetavasti ei olnud see väga ebaviisakas vorm kuid oma eesmärgi täitis täielikult - pärast sellele järgnenud mõningast käte-jalgade abil selgitamist (ja näpuga näitamist mida tahan) sain oma sushi kätte - äsjavalmistatud ja täpselt selline nagu soovisin.
Vestmik on üldiselt igati abiks olnud ja loodetavasti aitab ka peagi ees ootavatel riskantsematel üritustel - lähipäevil plaanis keemilises puhastuses käia (loodetavasti ei ole näiteks puhastama ja hävitama sama kõlaga) ja juuksurit külastada (no mis seal ikka valesti saaks minna:)
FOX on päris tüütu kanal. Tüüpilise õhtuse repertuaari hulka kuuluvad Los Simpsons, Padre de familia, Sexo y la Ciudad jne...ehk siis samad multikad ja seriaalid mis meilgi aga natuke vähem arusaadavas keeles. Puldi patareid said tühjaks ja kanalit vahetada ei saa (mingi digiboxi laadne moodustis niiet ei saa ka teleka nuppudest vahetada).
Tööl on inimesed kahtlaselt rahulikud. Ühtegi närvilist mehhikast ei näinud, keegi ei nõudnud midagi, keegi ei võtnud skypes ühendust...nagu oleks vaikus enne tormi (ptüi-ptüi). Samas esimene päev (ja esmaspäev) kontoris ja ilmselt on tegu juhusega. Eks aeg annab arutust (ja seda peaks siin jaguma).
Ülesöömine + hõre õhk = unerohi. Käisin eile El Parolitos (Tacorestoran kõrvalmajas) ja võtsin harjumusest kolm tacot (kontori lähedal tänaval on kolm paras ports, vähemalt detsembris oli). Need olid aga eriti suured (käisin ka eelmisel korral paar korda seal ja olid väiksemad siis) ja kõigi ärasöömisega tekkis raskusi. Eestis sellise koguse peale (ehk siis umbes suure prae jagu) oleks ehk lihtsalt tüüpiline jõuluaegne tunne tekkinud aga siin võeti vist viimanegi õhus leiduv hapnik seedimise jaoks kasutusele ja koju jõudes jäin keset päeva magama paariks tunniks:)
Hispaania keelt peab õppima hakkama. Täna käisin supermarketis ja tahtsin sushit osta aga see oli otsas. Samas letitaga mingi jorss parasjagu tegi seda, mitu rulli oli juba valmis aga lahti lõikamata ja pakkimata. Käisin siis poes veerand tundi ringi lootuses, et ta ehk vahepeal mõne ka müügiks ette valmistab kuid lootuseks see jäigi. Kus nälg kõige suurem seal hispaania keele vestmik kõige lähem: otsisin üles peatüki toidukohas esitatavate kaebuste koha ja kasutasin väljendit "Pardon. Cuanta más tardará el sushi?" Kaevata ma tegelikult ei soovinud ja loodetavasti ei olnud see väga ebaviisakas vorm kuid oma eesmärgi täitis täielikult - pärast sellele järgnenud mõningast käte-jalgade abil selgitamist (ja näpuga näitamist mida tahan) sain oma sushi kätte - äsjavalmistatud ja täpselt selline nagu soovisin.
Vestmik on üldiselt igati abiks olnud ja loodetavasti aitab ka peagi ees ootavatel riskantsematel üritustel - lähipäevil plaanis keemilises puhastuses käia (loodetavasti ei ole näiteks puhastama ja hävitama sama kõlaga) ja juuksurit külastada (no mis seal ikka valesti saaks minna:)
FOX on päris tüütu kanal. Tüüpilise õhtuse repertuaari hulka kuuluvad Los Simpsons, Padre de familia, Sexo y la Ciudad jne...ehk siis samad multikad ja seriaalid mis meilgi aga natuke vähem arusaadavas keeles. Puldi patareid said tühjaks ja kanalit vahetada ei saa (mingi digiboxi laadne moodustis niiet ei saa ka teleka nuppudest vahetada).
Tööl on inimesed kahtlaselt rahulikud. Ühtegi närvilist mehhikast ei näinud, keegi ei nõudnud midagi, keegi ei võtnud skypes ühendust...nagu oleks vaikus enne tormi (ptüi-ptüi). Samas esimene päev (ja esmaspäev) kontoris ja ilmselt on tegu juhusega. Eks aeg annab arutust (ja seda peaks siin jaguma).
Ülesöömine + hõre õhk = unerohi. Käisin eile El Parolitos (Tacorestoran kõrvalmajas) ja võtsin harjumusest kolm tacot (kontori lähedal tänaval on kolm paras ports, vähemalt detsembris oli). Need olid aga eriti suured (käisin ka eelmisel korral paar korda seal ja olid väiksemad siis) ja kõigi ärasöömisega tekkis raskusi. Eestis sellise koguse peale (ehk siis umbes suure prae jagu) oleks ehk lihtsalt tüüpiline jõuluaegne tunne tekkinud aga siin võeti vist viimanegi õhus leiduv hapnik seedimise jaoks kasutusele ja koju jõudes jäin keset päeva magama paariks tunniks:)
Saturday, January 20, 2007
sábado
Täna käisin Turibusiga sõitmas. Päris mitut kuulsat monumenti nägi jne. Mõned klõpsud tegin ka ja laadisin osad üles - http://album.hv.ee/ihv/teine_reis Lisaks selgus, et Turibus sõidab peaaegu mu korteri juurest mööda niiet pool tundi metrooga Zocalosse kust tuuri alustasin oli üsna mõttetu.Aga üldiselt on Mexico City kesklinn väga ilus - palju väga ilusaid maju ja palju parke - kõik ilusti korras ja hooldatud.
Teepeal nägin ameerika (õigemini vene) mägesid ja muid tüüpilisi lõbustuspargi atraktsioone - seda oli vaja lähemalt uurida. 100 peeso eest sain platinum pasaporte millega pääses kõikjale. Kuna julge hundi rind pidi rasvane olema siis otsustasin esimese asjana kõige suurema raudteega ka sõita. Kahjuks ei osanud ma hispaaniakeelseid silte lugeda, ilmselt oleks seal kirjas olnud, et atraktsioon on ainult suitsiidihuvilistele. Tugikonstruktsioonid olid PUUST ja nagu pärast selgus siis ehitatud 70ndatel. Üles-alla sõitmine oli üsna tavaline aga vagunite kolisemine ja kääksumine ja värisemine tekitasid küll tunde, et kohe kukub see asi kokku. Aga nagu näha ta seda ei teinud ja ilmselt teenib see adrenaliinihuvilisi mehhiklasi veel aastakümneid:) Päris "huvitav" oli ka üks raudtee mis salto sisse tegi - see oli küll metallist ja tundus turvaline kuid võttis kõhust (mis oli õnneks tühi) päris õõnsaks, eriti tagurpidi sõites. Vererõhk 200 ringis oli oodatud ja loomulik nähtus ja üldiselt võib rahul olla. "Eriti hull" raudtee oli kahjuks katki, samuti läks üks huvitav atraktsioon (5 korvidega pöörlevat ringi mis omakorda suuremat ringi pidi pöörlevad ja mis ca 40 meetri kõrgusele tõuseb) vahetult enne minu pealeminemist katki :( Aga vist on siiski parem, et ta maapeal katki läks ja kõik terveks jäid, eriti mina.
Aga nüüd magama. Ajavahest ülesaamine tundub seekord küll lihtsam olevat (ja lisaks on nädalavahetus kohanemiseks) kuid kaua magamist tuleb siiski natuke veel harjutada :)
Teepeal nägin ameerika (õigemini vene) mägesid ja muid tüüpilisi lõbustuspargi atraktsioone - seda oli vaja lähemalt uurida. 100 peeso eest sain platinum pasaporte millega pääses kõikjale. Kuna julge hundi rind pidi rasvane olema siis otsustasin esimese asjana kõige suurema raudteega ka sõita. Kahjuks ei osanud ma hispaaniakeelseid silte lugeda, ilmselt oleks seal kirjas olnud, et atraktsioon on ainult suitsiidihuvilistele. Tugikonstruktsioonid olid PUUST ja nagu pärast selgus siis ehitatud 70ndatel. Üles-alla sõitmine oli üsna tavaline aga vagunite kolisemine ja kääksumine ja värisemine tekitasid küll tunde, et kohe kukub see asi kokku. Aga nagu näha ta seda ei teinud ja ilmselt teenib see adrenaliinihuvilisi mehhiklasi veel aastakümneid:) Päris "huvitav" oli ka üks raudtee mis salto sisse tegi - see oli küll metallist ja tundus turvaline kuid võttis kõhust (mis oli õnneks tühi) päris õõnsaks, eriti tagurpidi sõites. Vererõhk 200 ringis oli oodatud ja loomulik nähtus ja üldiselt võib rahul olla. "Eriti hull" raudtee oli kahjuks katki, samuti läks üks huvitav atraktsioon (5 korvidega pöörlevat ringi mis omakorda suuremat ringi pidi pöörlevad ja mis ca 40 meetri kõrgusele tõuseb) vahetult enne minu pealeminemist katki :( Aga vist on siiski parem, et ta maapeal katki läks ja kõik terveks jäid, eriti mina.
Aga nüüd magama. Ajavahest ülesaamine tundub seekord küll lihtsam olevat (ja lisaks on nädalavahetus kohanemiseks) kuid kaua magamist tuleb siiski natuke veel harjutada :)
Friday, January 19, 2007
Ciudad de México, finalmente
Päris hea on lõpuks kohal olla:)
Lend väljus Amsterdamist peaaegu õigel ajal (ainult 1.5h hilines) ja kella kaheksa ajal õhtul kohaliku aja järgi istusin eriti rahulolevana Mexico City lennujaamas taksosse. Rahulolu põhjustas asjaolu, et mina olin nende inimeste hulgas kelle pagas ka kohale jõudis, paljude kohvrid jäid kuhugi euroopasse ja mõnel inimesel suudeti ka käsipagas ära kaotada. Hästi läks ka mu reisikaaslastel, ka nemad said kogu pagasi kätte ilusti (Nad tulid Mehhikosse pulma niiet ilma kleitide ja asjadeta oleks vist päris problemaatiline olnud :) Igasugused pisiasjad nagu rahvast ja käsipagasit rohkem kui pungil täis lennuk ja eriti tüütu ootamine veel hommikul jne ei ole ilmselt mainimist väärt - vähemalt minu jaoks on see peaaegu elunormiks saanud. Ahjaa, täpselt tunde ei arvutanud aga reisi kestvuseks tuli natuke üle kahe ööpäeva.
Peatun juhtumisi samas korteris kus eelmine kord aga õhkkond on seekord oluliselt privaatsem - maja fassaadi ilmselt remonditakse igatahes on see tellingute ja kilega kaetud. Loodetavasti kütab päike ka läbi paksu läbipaistmatu kile korteri piisavalt soojaks (praegu on igatahes täieti ok).
Ja ega muud vist olegi. Käisin poes ja hankisin natuke söögipoolist ja rääkisin Jeesusega paar sõna ja nüüd lähen dussi alla ja magama - loodetavasti tuleb see hoolimata ajavahest hästi välja ja enne lõunat silmi lahti ei tee :)
Lend väljus Amsterdamist peaaegu õigel ajal (ainult 1.5h hilines) ja kella kaheksa ajal õhtul kohaliku aja järgi istusin eriti rahulolevana Mexico City lennujaamas taksosse. Rahulolu põhjustas asjaolu, et mina olin nende inimeste hulgas kelle pagas ka kohale jõudis, paljude kohvrid jäid kuhugi euroopasse ja mõnel inimesel suudeti ka käsipagas ära kaotada. Hästi läks ka mu reisikaaslastel, ka nemad said kogu pagasi kätte ilusti (Nad tulid Mehhikosse pulma niiet ilma kleitide ja asjadeta oleks vist päris problemaatiline olnud :) Igasugused pisiasjad nagu rahvast ja käsipagasit rohkem kui pungil täis lennuk ja eriti tüütu ootamine veel hommikul jne ei ole ilmselt mainimist väärt - vähemalt minu jaoks on see peaaegu elunormiks saanud. Ahjaa, täpselt tunde ei arvutanud aga reisi kestvuseks tuli natuke üle kahe ööpäeva.
Peatun juhtumisi samas korteris kus eelmine kord aga õhkkond on seekord oluliselt privaatsem - maja fassaadi ilmselt remonditakse igatahes on see tellingute ja kilega kaetud. Loodetavasti kütab päike ka läbi paksu läbipaistmatu kile korteri piisavalt soojaks (praegu on igatahes täieti ok).
Ja ega muud vist olegi. Käisin poes ja hankisin natuke söögipoolist ja rääkisin Jeesusega paar sõna ja nüüd lähen dussi alla ja magama - loodetavasti tuleb see hoolimata ajavahest hästi välja ja enne lõunat silmi lahti ei tee :)
Thursday, January 18, 2007
lendav hollandlane ehk uue reisi algus
Mehhiklased must vist päris ära ei tüdinenud ja plaani järgi pidin Reedel seal olema juba. Neljapäeva varahommikul sai Tallinnast starditud õndsas usus, et õhtul söön juba Tacosid. Lend Stockholmi oli igav ja tavaline, sealt edasi Amsterdami natuke huvitavam - tugeva tuule tõttu hilines pea poolteist tundi (pidi jõudma 12:00 ja lend Mexico Citysse pidi väljuma 13:00). Ilm oli paha ja lennuk raputas ja vänderdas jubedalt, lisaks oli esimest korda turvavöödest midagi kasu ka - kukkumiste ajal hoidis istmes kinni...aga kaaluta oleku tunne on päris lahe :) Seega teatati mulle juba lennukis, et suure tõenäosusega olen Mehhiko lennust maha jäänud aga küll nad reruudivad mind kuskiltkaudu. Suur oli rõõm avastades, et ka Mehhiko lendu oli edasi lükatud ja uus väljumine plaanis 14:30. Rõõm vähenes võrdelises seoses tormi tõusmise ja järjekordsete edasilükkamise teadetega - pakuti, et väljub 15:00, siis 16:00, siis 18:00, siis 18:30...kuni lõpuks öeldi et sorry - lind ka ei lenda enam täna ja homme proovime uuesti. Pärast kahetunnist saba lennuliini deskis sain hotellipiletid ja võisin bussi ootama minna;)
Ilma võiks iseloomustada sõnaga orkaan - puud murdnunud, tuul nii tugev, et seinaäärt pidi sai väljas käia ainult, mõned autod olid kraavis, mingi põld veega kaetud jms. Aga eks seda kõike ole vist Eestis telekast ka näha. Lisaks nägin kuidas amsterdami kohal üks lennuk õhus paigal seisis :D
umbes 22:30 jõudsin hotelli. Väga pika ja naljaka hollandikeelse nimega aga muidu väga viisakas (3 või 4 tärni ilmselt) hotell Amsterdamist natuke väljas. Õhtusöök oli väga luksuslik ja lisaks on mul väga meeldivad reisikaaslased - 1 brasiillanna, 1 prantslanna ja 1 hispaanlanna, kes elavad hollandis ja lähevad mehhikosse pulma. hispaanlane on keskpärane, teised on päris ilusad :) Kui juttu ajama hakkasin nendega lennujaamas siis arvasin, et nii max 25 vanuse järgi aga tegelikult on hoopis 29, 31 ja 34 (ei, ma ei küsinud, doh. Koos bookisime hotelli ja olid passid koos ja avastati, et ma siuke nooruk ja siis tuli välja).Üks Moldovas elav Rumeenia tüüp on ka niiet selline viiene seltskond meil.
Homme 13:00 peaks uus katse olema mehhiko lennul aga öeldi, et kui ilmaolud sarnased siis vb lükatakse veel ühe päeva edasi. Loodan, et mitte või, et nad siis vähemalt teataks sellest hotelli hommikul - hakkan lennujaamades ootamise vastu allergiliseks muutuma.
Ilma võiks iseloomustada sõnaga orkaan - puud murdnunud, tuul nii tugev, et seinaäärt pidi sai väljas käia ainult, mõned autod olid kraavis, mingi põld veega kaetud jms. Aga eks seda kõike ole vist Eestis telekast ka näha. Lisaks nägin kuidas amsterdami kohal üks lennuk õhus paigal seisis :D
umbes 22:30 jõudsin hotelli. Väga pika ja naljaka hollandikeelse nimega aga muidu väga viisakas (3 või 4 tärni ilmselt) hotell Amsterdamist natuke väljas. Õhtusöök oli väga luksuslik ja lisaks on mul väga meeldivad reisikaaslased - 1 brasiillanna, 1 prantslanna ja 1 hispaanlanna, kes elavad hollandis ja lähevad mehhikosse pulma. hispaanlane on keskpärane, teised on päris ilusad :) Kui juttu ajama hakkasin nendega lennujaamas siis arvasin, et nii max 25 vanuse järgi aga tegelikult on hoopis 29, 31 ja 34 (ei, ma ei küsinud, doh. Koos bookisime hotelli ja olid passid koos ja avastati, et ma siuke nooruk ja siis tuli välja).Üks Moldovas elav Rumeenia tüüp on ka niiet selline viiene seltskond meil.
Homme 13:00 peaks uus katse olema mehhiko lennul aga öeldi, et kui ilmaolud sarnased siis vb lükatakse veel ühe päeva edasi. Loodan, et mitte või, et nad siis vähemalt teataks sellest hotelli hommikul - hakkan lennujaamades ootamise vastu allergiliseks muutuma.
Monday, January 1, 2007
final de viaje
nüüdseks juba kaks päeva kodus.
Viimastel päevadel midagi erilist ei toimunud - päeval tööl, õhtul korteris. Viimane õhtu sai Agustiniga väljas söömas ja natuke õlut joomas ka käidud. Üks õhtu üritasin ka Zocalost Turibusiga (kolme tunnine vaatamisväärsuste tuur lahtise katusega bussis) tiiru teha kuid jõudsin alles viis läbi kesklinna ja peale tunniast sabas seismist teatati, et enam täisringi teha ei jõuta ja kui kell saab 21:00 siis peab buss kinni ja kõik peavad väljuma. Arvestades, et oleks veel pidanud vähemalt pool tundi ootama ja oli juba hämar siis loobusin. Ehk mõni teine kord :)
Eestis on ikka päris tore - inimesed on ilusad ja majades on soe jne. Uksest-ukseni üsna sama aeg - 27 tunni kanti. Reis oli küll natuke mugavam kui minnes kuna lennuk oli pooltühi ja seega said kõik omale mitu istekohta (= võimaluse pikali visata). Lisaks oli piloot suht raske jalaga ja lend kestis nõks alla kümne tunni. Ekraanil näitas kiiruseks 1000-1100 km/h vahel üldiselt, kohati ka 1150 km/h, mis sellise temperatuuri juures peaks ületama helikiiruse (~1080km/h -50C juures). Seda kirjutades olin suhteliselt segaduses - selline 200 tonnine kolakas ei saa ju ometi helibarjääri ületada või vähemalt peaksid reisijad end päris ebameeldivalt tundma siis. Väikse otsingu tulemusena selgub, et ma ei olegi ainuke, kes sellise asja on avastanud ja "viga" tuleb sisse mõistete ground speed ja airspeed segiajamisel. Ehk siis pidi päris vinge taganttuul olema ja maapinna suhtes lendas tõesti päris kiiresti aga ümbritseva õhtu suhtes ehk ainult 900 km/h kanti...
Frankfurdis sai päris kaua passitud - FRA-TLL lennuk hilines pea kaks tundi ja üks mu suurimatest unistustest - istuda tundide kaupa väravas ja vaadata aegajalt kui palju jälle on edasi lükatud - täitus täilikult. Kõigest hoolimata pani lennuk 11 ajal õhtul lõpuks rattad maha Tallinnas ja natuke peale ühte öösel olin juba Tartus :)
Niiet selleks korraks kõik. Üritan vaikselt ajavahest üle saada (kell on viis hommikul varsti ja unega on väga kehvad lood) ja siinsesse ellu jälle sisse elada.
Blogipidamisega on ka jokk ilmselt - kodus ehk midagi väga huvitavat ei toimu pidevalt ja kui ka peaks siis jõuan ka ükshaaval kõigile ette kanda :)
PS! Vastuseks küsimustele supermarketi kohta - JAH, ikka põles vist suht korralikult kuna jäi suletuks ja katuselt roogiti kärssanud jõulukaunistusi maha. ja EI, ma ei olnud sellega kuidagi seotud.
Viimastel päevadel midagi erilist ei toimunud - päeval tööl, õhtul korteris. Viimane õhtu sai Agustiniga väljas söömas ja natuke õlut joomas ka käidud. Üks õhtu üritasin ka Zocalost Turibusiga (kolme tunnine vaatamisväärsuste tuur lahtise katusega bussis) tiiru teha kuid jõudsin alles viis läbi kesklinna ja peale tunniast sabas seismist teatati, et enam täisringi teha ei jõuta ja kui kell saab 21:00 siis peab buss kinni ja kõik peavad väljuma. Arvestades, et oleks veel pidanud vähemalt pool tundi ootama ja oli juba hämar siis loobusin. Ehk mõni teine kord :)
Eestis on ikka päris tore - inimesed on ilusad ja majades on soe jne. Uksest-ukseni üsna sama aeg - 27 tunni kanti. Reis oli küll natuke mugavam kui minnes kuna lennuk oli pooltühi ja seega said kõik omale mitu istekohta (= võimaluse pikali visata). Lisaks oli piloot suht raske jalaga ja lend kestis nõks alla kümne tunni. Ekraanil näitas kiiruseks 1000-1100 km/h vahel üldiselt, kohati ka 1150 km/h, mis sellise temperatuuri juures peaks ületama helikiiruse (~1080km/h -50C juures). Seda kirjutades olin suhteliselt segaduses - selline 200 tonnine kolakas ei saa ju ometi helibarjääri ületada või vähemalt peaksid reisijad end päris ebameeldivalt tundma siis. Väikse otsingu tulemusena selgub, et ma ei olegi ainuke, kes sellise asja on avastanud ja "viga" tuleb sisse mõistete ground speed ja airspeed segiajamisel. Ehk siis pidi päris vinge taganttuul olema ja maapinna suhtes lendas tõesti päris kiiresti aga ümbritseva õhtu suhtes ehk ainult 900 km/h kanti...
Frankfurdis sai päris kaua passitud - FRA-TLL lennuk hilines pea kaks tundi ja üks mu suurimatest unistustest - istuda tundide kaupa väravas ja vaadata aegajalt kui palju jälle on edasi lükatud - täitus täilikult. Kõigest hoolimata pani lennuk 11 ajal õhtul lõpuks rattad maha Tallinnas ja natuke peale ühte öösel olin juba Tartus :)
Niiet selleks korraks kõik. Üritan vaikselt ajavahest üle saada (kell on viis hommikul varsti ja unega on väga kehvad lood) ja siinsesse ellu jälle sisse elada.
Blogipidamisega on ka jokk ilmselt - kodus ehk midagi väga huvitavat ei toimu pidevalt ja kui ka peaks siis jõuan ka ükshaaval kõigile ette kanda :)
PS! Vastuseks küsimustele supermarketi kohta - JAH, ikka põles vist suht korralikult kuna jäi suletuks ja katuselt roogiti kärssanud jõulukaunistusi maha. ja EI, ma ei olnud sellega kuidagi seotud.
Subscribe to:
Posts (Atom)