Tuesday, December 26, 2006

Mõned tähelepanekud pühade ajal

25. detsember on siin ikka selline püha, et telefoniputkad on ka ilmselt suletud. tänavad olid tühjad nii auodest kui inimestest, kõik söögikohad jms asutused suletud ümbruskonnas jne. Supermarket oli ainukesena lahti ja suht hea, et seal ära käisin - täna hommikul läks see põlema. Kui tõsiselt või mis täpselt toimus ei tea kuid hommikul oli poe juures rohkelt tuletõrje- ja politseiautosid ning kuskil kohalikes uudistes olla ka sellest kirjutatud. Eks ma õhtul lähen vaatan üle.

26. detember on seevastu täiesti tavaline tööpäev, kuigi kohalikud sellest vist väga vaimustuses ei ole - kontoris inimesed uimasid keskmisest rohkem ja üritasid maksimaalselt viilida. Üks tüüp tuli pani praktiliselt minu kõrval läpaka üles, tegi mingi exceli tabeli lahti ja... jäi magama. toetas käed läpaka peale ja pea kolksatas ka aegajalt vastu klaverit (ilmselt oli tal see excel lahti kolksude lugemiseks igatahes päris mitu korda vajutas ta unes ka nuppe peaga). Samas kaugelt paistis see täiesti autentse töötegemisena, niiet tegin hoolega märkmeid kuidas siinmail committmenti näitamine käib :)

Lõunaks sõin täna vahelduseks tervislikku toitu mitte tacosid - umbes sellises kohas nagu Tallinna bussijaama lähedal on "Kodused Toidud". Alustuseks pakuti mingit nuudlisuppi, seejärel mingit roosat maitseriisi härjasilmaga ja põhiroaks suur snitsel salatiga. Sinna juurde piiramatu kogus mingit morsilaadset jooki ja arveks 40 peesot - tõenäoliselt lähen homme ka sinna. Lisaks oli päris omapärane vahelduseks taldrikult noa, kahvli ja lusika abil süüa :)

Õhtul kontorist lahkudes oli väravas suht eriline turvamees - esiteks purssis ta mingil määral inglise keelt ja teiseks oli ta äärmiselt nupukas. Et asi selgem oleks räägin veel üle kuidas see turvavärk käib:
Olles oma külastajakaardi kätte saanud ja sisse pääsenud tuleb täita vihikus üks lahter - Nimi, firma, läpaka mark ja serial nr, sisenemiskuupäev ja -kellaaeg. Lahkudes lisad sinna lahkumisaja ning näitad läpaka ette, et ikka sama arvutiga oleks tegu millega sisenesid.
Hommikul panin ilusti kõik asjad kirja kuid õhtuks oli vihik vahetunud (või kirjutasin ma siis kuskile väga valesse kohta?) ja minu sissekannet seal seega ei olnud. Turva aga ütles, et ei ole mingit teist vihikut olemaski ja vaatas ise kõik tänase päeva sissekanded üle, loomulikult tulutult. Lõpuks ütles, et okei, täida siis tagantjärgi ära, et oleks vähemalt kanne olemas. Kirjutasin siis tema valvsa pilgu all tühja lahtrisse kõik mis vaja ja hakkasin lahkuma kui koputati õlale, et läpaka peab ka ikka ette näitama. Olles võrrelnud põhja all olevat seriali äsja vihikusse kirjutatuga soovis ta rõõmsalt head õhtut, silmist peegeldumas ülim nupukus...

Ja üks asi veel - valesti pargitud autode teisaldamine käib siin kiiresti. Kõrvaltänavas nägin kuidas puksiirauto peatus ühe corsa ees, tagurdas natuke, lasi oma käpa alla ja lükkas vastu esirattaid...ja tõstis esiotsa üles ja sõitis minema. Juht kabiinist välja ei tuld vaid jälgis peeglist, samuti ei toimund mingit paberimäärimist ega põhjalikumat kinnitamist (esiratastest tõsteti aga see konstruktsioon oli selline, et äkkpidurduse peale oleks auto puksiirile otsa veerend ja äkilisema manöövri peale maha kukkund, mingeid lisakinnitusi nagu valgete inimeste maal ei kasutatud). Käsipidur peale ei olnud aga kui oleks olnud? Või oli siis auto eelnevalt välja vaadatud ja veeti kuhugi lähedale? Tundub, et viimane variant ja ju oli kuskil mingi jalgsipatrull hiljuti olnud kes teatas täpselt mis auto ja kus ja, et kässar maas (või siis on äravedajad ikka totaalsed pohhuiistid). Igatahes asi võttis kokku umbes 20 sekundit ja oli päris jahmatav.

EDIT: Täna (27nda) hommikul nägin jälle samasugust asja. Keset ristmikku peatus puksiir, vaatas ringi, valis ühe auto välja (mis oli nina ees pargitud teiste vahele. ajas oma käpa tagarataste alla, sikutas auto välja (kuna käik sees siis auto vaheldumisi hüppas ja lohises), lasi kolaki maha, võttis esiratastest kinni ja sõitis minema. Jälle vähem kui minutiga ja eriti hooletult :) Seekord ei old kohe kindlasti mingit eelinfot neid, lihtsalt valisid ühe suvalise valesti parkija.

Saturday, December 23, 2006

Zocalo ja Teotihuacan

Reede õhtul otsustasin metroo ära proovida ja korra kesklinnas käia. Tundub, et kõige popim koht on Zocalo - igatahes seal on peaväljak ja jalakäijate tänavad jne. Kuna päike oli suht-koht loojumas siis pildid on suht kehvad. Homme ilmselt lähen kolan seal rohkem ringi ja üritan natukenegi paremaid pilte teha.

Natuke metroost - kui mõned üksikud agad kõrvale jätta (nagu ca 30 kraadi sooja ja väga umbne vähemalt osadel liinidel ja tipptunnil päris metsik trügimine ) siis on suurepärane transpordiviis. Kiirelt ja mugavalt saab kohale ja sõit maksab 2 peesot sõltumata sellest kuhu sõidad või mitu korda liini vahetad ). Lisaks on kõik selgelt ja arusaadavalt tähistatud, äraeksimine või valele rongile (ma tõesti ei tea, miks neil kummist rattad ka on) minemine on sisuliselt välistatud:)

Täna käisin siis Teotihuacanis ehk siis kohalikke püramiide vaatamas. Sõitsin metrooga Põhja bussiterminali ja sealt bussiga Teotihuacani. Kõlab nagu pisiasi aga võttis kokku pea kaks ja pool tundi - metrooga tuli kolm korda liini vahetada, bussijaam oli Tartu omast natuke suurem ja õige värava (kaheksas värav ja sealt post nr. seitse) leidmine võttis natuke aega ja buss sõitis ka mingi poolteist tundi. Tagasisõites olid ummikud veelgi suuremad ja läks samuti üle kahe tunni.

väikse tutvustuse, millest jutt leiab näiteks siit
Kõndimist oli päris palju, samuti suveniiride müüjatega kaklemist. Lasin küll liiga palju asju omale pähe määrida aga mõned olid lihtsalt nii lahedad ja päris kõvasti sai tingida ka:) Kuna enamus asju kinkideks plaanitud siis detailidest ei räägiks kuid näiteks 500 peesose asja pealt sai lõpuks 200 peale ja 350 se 100 peale.
Päikese püramiidi tipus käisin ära ka, Kuu oma uudistasin vaid jalamilt. Kuna õhk on hõredam ja "trepp" oli väga järsk siis oli tippu jõudmine päris kurnav. Aga vaated olid fantastilised ja kindlasti vaeva väärt:) Selle pildi kommentaariks - seal oli väike hõbedast õnarus kuhu pöial täpselt sisse mahtus. Palusin mingitel kohalike moodi tegelastel endast pilti teha ja nad ütlesid, et muidu ei ole mõtet kui ma oma pöialt sinna ei aseta. Ma küll täpselt aru ei saanud miks seda vaja oli aga kõik tegid nii :)

Tagasiteel tegin bussiaknast mõned pildid äärelinnast . Nägi üsna geto välja, rohkem ei oska midagi öelda:)

Thursday, December 21, 2006

http://www.peavalu.ee/

tänase päeva teema on pealkirjas. seda nii otseses kui kaudses mõttes. Kahjuks siiski peamiselt oteseses. Suhteliselt kehva enesetunne on olnud päev läbi, vahepeal on pea ringi käinud, vahepeal silmad jõhkralt valutanud...ühesõnaga igapidi not cool. Katsun täna vara magama minna ja loodan, et läheb paremaks - pühadeaegsed vabad päevad kulutaks heameelega ikka ringi vaatamisele mitte põdemisele :| aga no pole hullu - mis ei tapa teeb vigaseks :)
Midagi/kedagi huvitavat vahepeal kohanud ei ole niiet tänaseks kõik.

Wednesday, December 20, 2006

Santa Fe ja hambavalu

Täna käisin Santa Fe-s - see on vist üks linnaosa. igatahes maru kena ja korralik ja pilvelõhkujaid täis. Mõned kehvad pildid lisasin ka. Ericsssoni kontor on seal. Lisaks oli seal üks mõõduka suurusega kaubanduskeskus - siuke pikliku kujuga nagu koridor, mõlemas servas poed...ja nii paarsada meetrit ehk....või äkki isegi 300. ja kolm korrust niimoodi.
Poloncost (ehk siis see koht kus korter ja kontor) oli sinna taksoga ca kolmveerand tundi ja päris mitu tõusu..pakuks et 100m oli kõrguste vahet (ehk 10-15km kanti vast vahemaa). Minu kõrvad pani see plõksuma ja üles sõites tekitas kerge peavalu /alla sõites kerge paari õlle tunde :)
Peavalu ei olnud hea, sest see võimendas tänast teist põhiteemat - hambavalu. üks hammas millega plaanisin arsti juurde minna (hakkab vist auk tekkima) juba tartus otsustas valutama hakata. ja ikka korralikult. võtsin hommikul ühe eestist kaasa ostetud solpadeini - kasu ei midagi. Valu ei old küll väga hull kuid siiski häiriv....ja päev läbi on ikka päris nõme keelega hammast sügada ja mõelda sellele. Igatahes kontorist kodu poole jalutades sattusin ühte toidupoodi ja lisaks sushile ja muule heale paremale ostsin poes olevast apteegist Mejoral ActiRàpido nimelised tabletid. Karp paistis valuvaigistile vastav ja tagaküljelt leidsin sõna paracetamol.
Ja vòila! üks tablett ja 10 minutit hiljem valu kadunud. loodan, et nii jääbki - mõne kohaliku hambaarsti poole küll ei tahaks pöörduda millegipärast;)

Aga üks hea uudis ka - tõenäoliselt laupäev ja väga väga tõenäoliselt pühapäev ja esmaspäev on vabad. Katsun homme mingi auto (Erick arvas, et tsiklit siinmail rentida ei ole võimalik) bronnida 1-2 päevaks :)

Tuesday, December 19, 2006

Neuroticos Anonimos ja juuksegeel

Äratus kuue ajal - kähku arvuti taha ja tööle. ja nii vahelduva eduga kaheksani. sai nagu joonde esialgu. umbes 8:40ks jõudsin kontorisse (jala. muide - hommikuti on ikka täitsa jahe, mingi +15 ehk)
Kontorisse jõudes olid ruumis peale minu kolm mehhiko tüüpi. Siis tuli üks senjoriita ja tervituseks andis neile kõigile põsemusi, minu poole ainult noogutas :( Mõtlesin, et kas tõesti paistan liiga valge nahaga või ei ole välismaalased lihtsalt populaarsed kuni tabasin ära asja tuuma - kõigil kolmel olid juuksed korralikult geeliga peadligi silutud, minul aga soenguks sassis lokid. Igatahes jätan õhtul poodi minnes meelde - juuksegeel on muide hispaania keeles gel fijador;)
Töö poolest olid paar esimest tundi päris rahulikud kuni mehhiklased avastasid, et nüüd on ülimegakiire üks asi püsti saada. Ootasin eestist faili selle jaoks ja (otse loomulikult takerdudes erinevatesse probleemidesse) kätte saades hakkasin tegema. Kohapealsed sinojooered ja senjoriitad leidsid, et parim viis asja kiirendamiseks oleks seista mu laua ette, kisada omavahel omas keeles ja siis vaadata mulle otsa ja küsida miks juba ei saa ja kuna saab. abiks olid ka kurjad pilgud ja kellale vaatamised ja meeldetuletused, et "we are all waiting for you". Sellist meeldivat miljööd jagus siiski vaid umbes veerand tunniks, kui asi püsti sai siis kadusid kõik kähku arvutite taha ja ainsaks tagasisideks oli mõned minutid hiljem "than you, it is ok now".
Millegipärast ütleb mu sisetunne, et selliseid hetki tuleb veel - kohalikel ilmselt temperamendist puudust ei tule (samas närvide ja arusaamisega on ilmselt kehvemad lood). Ei imesta enam üldse, et ühe maja peal nägin silti "Neuroticos Anonimos".



Üks seik veel - tahtsin korraks linnaloale saada ja nurga taga mõned ebatervislikud tacod süüa. Vangivalvur seletas midagi ja niipalju kui aru sain tahtis ilmselt kotti näha (sisse tulles tuleb läpaka seeria nr kirja panna ja lahkudes, ette näidata. muidu äkki lähed võõra läpakaga välja vms). üritasin käte ja jalgadega seletada, et ma tulen varsti tagasi - tulutult. Lahenduseks sai taskus olev eesti-hispaania vestmik kust kiirelt leidsin sõna lõunasöök - comida. Laususin siis sõnad "Mi la comida trescentos minutos" ja väravad avanesid võluväel. Enne veel vahetati külalise kaart väikse kollase lipiku vastu mis tagasi jõudes ka uuesti ümber vahetati:)

Monday, December 18, 2006

Reis ja esimene päev

Kohalejõudmine oli päris väsitav:
Startisin kella kolme ajal öösel Tartust kodust (3x võib arvata kas ma enne magasin pikalt) ja jõudsin poole üheks ajal õhtul korterisse Mexico Citys. Lisades väikse ajavahe, mitmetunnise mökutamise Frankfurdis ja 12 tunnise lennu üle lombi tuli uksest-ukseni aeg nii 27 tunni kanti.

Õhtul jõudsin seega käia ainult väljas söömas (Tacosid..mmmm) ja poes ja Leinoga paar õlut võtta (õlled on muide kõik laste mõõtu ja -kangusega). Arvasin, et pärast sellist pooleteistpäevast uptime ei suuda küll kuidagi hommikul üles saada aga tänu ajavahele hakkas juba 5 ajal hommikul uni ära minema. Täna annab see küll kõvasti tunda, kell on 20:35 ja vägisi vajub silm kinni niiet panin skype piuksu asemele kõva lärmi ja läpaka hääle põhja, et mure korral ärgata :)

aga üldise esimesed muljed:
Müstika! , sry - (el?) místico


Liiklus on väga omapärane - autod sõidavad kiiresti ja valesti. või siis seisavad ummikus (ka valesti). Suunatuled on ilmselt algajatele, samuti on mahamärgitud ridade arv ja nendes paiknemine ilmselt soovituslik. Taksod on pisikesed punnid (väga suur osa neist rohelised põrnikad) üldjuhul, veokad seevastu on jõhkralt suured nagu ameerika filmis. Samuti on igasgususeid suuri SUVe tunduvalt rohkem kui mujal näinud olen (Suburbaneid, ja RAMe jms näeb ikka koguaeg).

Kontor kus ma igapäevaselt tööle hakkan on nagu vangla - suured müürid ja okastraat veel nende kohal ja kõva turvakontroll igal pool. Aga korter on äge - üsna kesklinnas (vähemalt nii räägitakse, pole kaugemale veel jõudnud ega kaardi pealt vaadanud :) ja igapidi äge. Kontorist 15 minutise jalutuskäigu kaugusel.

Praeguseks kõik, Jesus jõudis ka koju (eleb samas majas kus mina) ja räägin temaga natuke enne magamaminekut. Mõned pildid juba uploadisin ( http://album.hv.ee/ihv ), ehk homme saab ka õigused neid näidata :)