Reede õhtul käisin Luisiga kohas nimega Rodeo de Santa Fe. Asub see Plaza Satelite (Ladina-Ameerika suurim kaubanduskeskus) juures, mitte Santa Fe-s nagu nimest võiks eeldada. Ühes kompleksis olid rodeo, pubi moodi asi (püssika sarnane, ainult ca 10x suurem ehk) ja salsaklubi. Kõikjale sai ühe piletiga - 120 peeso eest.
Alustuseks maandusime pubis. Seal on selline süsteem, et kui lauda tahad, siis pead pudeli ostma - võtsime liitrise tequila. Pudeliga kaasa tuli ka jää, laim, sool, toonik ja isiklik teenindus (kui pits tühjaks sai tuldi ja valati täis) - niiet poehinnast 5x kallim hind ei olnudki väga üle mõistuse.
Kesköö kanti algas rodeo - üldiselt rodeo nagu rodeo ikka - pullid ja kauboid jne. Ühtlasi oli võimalik ka "mehhaanilist pulli" proovida - püsisin omastarust uskumatult kaua seljas ja kui pöidla väljaväänaine välja arvata siis oli päris lahe:)
Peale rodeot läksime salsaklubisse (pubist ostetud pudel ja sellejuurde kuuluv oli vahepeal teenindaja valvsa pilgu all ja toodi sinna järgi). Muusika oli lahe, tantsijad ka. Seal olime niikaua kuni pudel tühjaks sai, vast umbes neljani hommikul.
Enne kojuminekut käisime lähedalasuvas VIPSis söömas - meenuks nagu, et lõheomletti aga millegipärast kindel ei saa olla. Tagasiteel koju avastasin, et mul ei ole jakki (selle taskus oli ka fotokas).Sõitsime uuesti VIPSi ja sealt salsaklubisse - jakk ja fotokas olid puutumatult alles :)
Üldse on imelik, et seal fotokat kasutada lubati - natuke seda ka tegin, mõned pildid on siin:
http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/59011/
Laupäeva magasin edukalt maha - ärkasin ca 5 ajal õhtul :) Enne seda käisin paar korda ka all köögis joomas - sain teada, et mu kartused tequila+selle järsu trepi kohta osutusid tõeks -
aga no kellele seda väikest varvast ikka niiväga vaja on...
Kuna päeval magasin siis unega on väiksed raskused - hetkel on kell pühapäeva hommikul 01:00. Loodetavasti saan kunagi ikka magama ka, samuti loodan, et magan selles voodis viimast korda (=järgmine kord ei saa sama korterit). Asjad on ka pakitud ja kui saaks, siis asuks kohe teele. Kahjuks läheb lend alles 20.50 õhtul - positiivse külje pealt samas:
* juba 24 tunni pärast peaksin juba üle Mehhiko lahe olema atlandi kohal, ekraanit peaks USA idarannikut näitama.
** juba 48 tunni pärast magan kodus oma voodis :)
Rohekem sissekandeid siia blogisse sel aastal ilmselt ei tule - palju jõule ja adekvaatset uut aastat kõigile !
Saturday, December 15, 2007
Tuesday, December 11, 2007
dulces sueños
Tänasega sai sisuliselt põhimissioon selleks korraks läbi. Neljapäev-reede on üks koolitus vaja teha aga see peaks sisuliselt puhkus olema :)
Peale töö midagi eriti teind ei ole vahepeal. Pühapäeval käisin Gigante kandis natuke ringi ja ostsin Radioshack-ist portatiivse digitaalvideoplaatide mängija. midagi väga paljulubavat ei ole aga ehk on lennukis natuke mugavam filme vaadata. Ostsin tänavalt hunniku ebaselge päritoluga plaate ka - ehk on nüüd õhtuti tegevust mõneks ajaks. Muidugi on mingi teoreetiline variant, et kuskil väljas on elu ja kodus istumine polegi kõige huvitavam asi...aga lihtsalt ei jõua/viitsi nädala sees teha midagi :(
Toidupoes ikka käin aegajalt. Viimane kord sain ka jälile saladusele, kuidas kohalikud nii osavasti ja väikeste vahedega autosid pargivad. Nimelt võtsin ma esimest korda poes käru....ja sõitsin alustuseks paar korda riiulitesse sisse ja ajasin paar inimest alla. Nimelt on siinsetel poekärudel "tagarattad" ümber oma telje ei pöörle - ehk siis pööravad ainult esirattad nagu autol. Seega peab käru manööverdama nagu autot - ei saa kohapeal ümber pöörata, ei saa järsult kitsa riiuli vahele keerata vaid peab suurema kaare võtma jne. Selle idee peaks Eesti supermarketitele maha müüma - äkki õpiksid inimesed siis manööverdama ja parkima :)
Täna hommikul käisin enne tööleminekut juuksurist läbi. Üldiselt käis kõik nii nagu eelmine kord - juuksed maha, geel pähe. Seekord läksin oma uhke soenguga mitte otsejoones duši alla vaid kontorisse. Kontoris neiud naeratasid kohe märksa rohkem (äärmiselt ebatõenäoline aga see võis põhimõttteliselt ka irvitamine olla:/). Ilmselt peaks veel juuksed mustaks värvima ja paar päeva solaariumis istuma ja oleksingi täisväärtuslik kohalik. siis ei irvitaks enam keegi!
Tegelikult oli kontor täna üsna tühi - homme on ju Guadalupe päev ja enamus inimesi sel päeval ei tööta. Kohalikud Ericssoni mehed lasid ka kahe ajal päeval jalga - Santa Fe-s pidi suur firma jõulupidu olema. Pidu pidi olema AINULT kohalikele Ericssoni töötajatele niiet külalisi ei lubatud kaasa võtta. Eino aitäh! Ja seda päris tõsiselt - ma sain varem ära tulla ja koju magama minna. Täna öösel nimelt sai ca 4-5 tundi magada ja poolelava laibana on mingil võõral jõulupeol olemine üks viimaseid asju, mida ma teha tahaks. Üritan nüüd kirjutamisele raisatud aja kähku tasa teha ja edasi magada, niiet ilusaid unenägusid - dulces sueños.
Peale töö midagi eriti teind ei ole vahepeal. Pühapäeval käisin Gigante kandis natuke ringi ja ostsin Radioshack-ist portatiivse digitaalvideoplaatide mängija. midagi väga paljulubavat ei ole aga ehk on lennukis natuke mugavam filme vaadata. Ostsin tänavalt hunniku ebaselge päritoluga plaate ka - ehk on nüüd õhtuti tegevust mõneks ajaks. Muidugi on mingi teoreetiline variant, et kuskil väljas on elu ja kodus istumine polegi kõige huvitavam asi...aga lihtsalt ei jõua/viitsi nädala sees teha midagi :(
Toidupoes ikka käin aegajalt. Viimane kord sain ka jälile saladusele, kuidas kohalikud nii osavasti ja väikeste vahedega autosid pargivad. Nimelt võtsin ma esimest korda poes käru....ja sõitsin alustuseks paar korda riiulitesse sisse ja ajasin paar inimest alla. Nimelt on siinsetel poekärudel "tagarattad" ümber oma telje ei pöörle - ehk siis pööravad ainult esirattad nagu autol. Seega peab käru manööverdama nagu autot - ei saa kohapeal ümber pöörata, ei saa järsult kitsa riiuli vahele keerata vaid peab suurema kaare võtma jne. Selle idee peaks Eesti supermarketitele maha müüma - äkki õpiksid inimesed siis manööverdama ja parkima :)
Täna hommikul käisin enne tööleminekut juuksurist läbi. Üldiselt käis kõik nii nagu eelmine kord - juuksed maha, geel pähe. Seekord läksin oma uhke soenguga mitte otsejoones duši alla vaid kontorisse. Kontoris neiud naeratasid kohe märksa rohkem (äärmiselt ebatõenäoline aga see võis põhimõttteliselt ka irvitamine olla:/). Ilmselt peaks veel juuksed mustaks värvima ja paar päeva solaariumis istuma ja oleksingi täisväärtuslik kohalik. siis ei irvitaks enam keegi!
Tegelikult oli kontor täna üsna tühi - homme on ju Guadalupe päev ja enamus inimesi sel päeval ei tööta. Kohalikud Ericssoni mehed lasid ka kahe ajal päeval jalga - Santa Fe-s pidi suur firma jõulupidu olema. Pidu pidi olema AINULT kohalikele Ericssoni töötajatele niiet külalisi ei lubatud kaasa võtta. Eino aitäh! Ja seda päris tõsiselt - ma sain varem ära tulla ja koju magama minna. Täna öösel nimelt sai ca 4-5 tundi magada ja poolelava laibana on mingil võõral jõulupeol olemine üks viimaseid asju, mida ma teha tahaks. Üritan nüüd kirjutamisele raisatud aja kähku tasa teha ja edasi magada, niiet ilusaid unenägusid - dulces sueños.
Thursday, December 6, 2007
Tequila
Tööd on palju - iga päev 6-7ni kontoris ja õhtul suht vara (hiljemalt 11) magama. Seega erilisi uudiseid ei olegi. Jaak jõudis pühapäeva õhtul - ta sai siiski oma korteri ja ei peagi põrandal magama :)
Pühapäeval käisin Antropoloogia muuseumis. Teoorias oli päris huvitav - kümned tuhanded kujud, pildid, joonised, hauakambrid ja muud eksponaadid. Muuseum on vast ca Ermitaaži suurune niiet tõsisele huvilisele jaguks vaatamist mitmeks päevaks. Mulle piisas kahest tunnist.
Sain näiteks teada, et Mex D.F on keset järve ehitatud. Mingi ca 12. sajandil uskusid põlisasukad, et kõige parem koht linna rajamiseks on seal kuhu maoga kotkas maandub. Mingi ussi nokavahel hoidev lind otsustas just ühe mägijärve keskel oleval väiksel saarel jalga puhata - kohalikud maakad jätsid ilmselt seepeale odad kaldale ja asusid saare poole ujuma. Väga tark mõte see ei olnud - kuidagi nad seda vett tõrjusid ja saart suurendasid aga kuni 20. sajandini oli sombreeroga Ülemiste vanake pidevalt ukse taga. Nii umbes 16. sajandil olla suurem osa linna vahepeal 5 aastat vee all olnud. Nüüdseks on tummised torud läbi mäegede kaevatud ja üleliigne vihmavesi juhitakse alamatele kaela. Kuna aga endine järvepõhi pole ilmselt maailma stabiilseim pinnas + põhjavett pumbatakse kiiremini välja kui asemele tekib siis pidi kogu linn ca paar sentimeetrit aastas vajuma !
Muuseumi "hoovis" oli väike must kilpkonnabassein. Umbes 2x6m võis see lomp ehk olla ja ca 60 cm kõrge. Kuna mingit varju ei olnud siis ilmselt küttis päike vee ikka väga soojaks - vähemalt need ca 50+ kilpkonna just küll väga õnnelikud ei paistnud :(
mõned pildid on siin: http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/57315/
Kontoris on asjad ikka vanaviisi. Võrguühendus on piiratud ja katkendlik ja sama võib öelda valvurite kohta. Mingit reaalse turvalisust ei ole - kui sul on mingi paber (ka 10x paljundatud suvaline jama tundub sobivat) või tead mõnda õiget nime saad ilusti sisse, peaasi, et kõik reeglite järgi käiks.
Näiteks esimesel päeval sain ma lihtsalt kohaliku projektijuhi nime ja värviprinterist eelmisel nädalal välja lastud ning läbipaistva teibiga kiletatud "töötõendi" abil ilusti sisse. Kusjuures veel imestasin, et anti mingi paberkleeps, mis tasku peale kleepida ja läpaka registreerimiseks loeti kleepsult ja läpakalt ribakood. Kas tõesti on paberkannetest loobutud ja jõudud juba eelmise sajandi tehnoloogiani? Õhtul lahkudes sain küsimusele vastuse - ribakoodilugejat opereeriv turva oli juba lahkunud ja minu nime otsiti vihikust. Kuna sealt läpaka numbrit ei leitud, taheti, et ma tagantjärele sisse kirjutaks ... ja otseloomulikul paluti ka kott lahti teha ja võrreldi numbreid nagu eelmine kord :)
Vist kohe esimesel päeval sain ma aga uksekaardi - pildiga ja puha. See avab kõik väravad võluväel ja kellegagi pikalt seletama ei pea (läpaka numbri peab ikka vihikusse panema hommikul ja õhtul ette näitama muidugi). Eile läksin koos Jaaguga kontorisse - kuna temal kaarti ei ole ja minul on, siis oli tema järelikult minu külaline. Minu kaart võeti ka seepeale ära ja anti mingi numbriga lipik vastu - muidu ma äkki lasen salaja oma "külalise" kuskile pahapeale. Täna igatahes läksin kähku nurga taha ja ootasin kuni Jaak ennast regatud saab - uksekaart jäi alles :) Valvuritele tüngategemine ongi üks väheseid asju, mis päeva kirevamaks teeb - ükspäev õnnestus läpakat ettenäitamata näiteks välja hiilida. Kui jutud kohalikest vanglatest nii hirmuäratavad ei oleks siis võtaks heameelega mõne suurema seadme kontorist ja paluks valvureid appi, et see näiteks tänavale tassida. Prindiks enne mingi paberi välja, kus oleks selle seadme mudel ja minu nimi ja no ma tahaks näha kui nad ei lase :)
Ei, tegelikult on kõik korras, lihtsalt tööd on palju olnud ja päevad rutiinseks muutunud. Aga Tequilat pole siiamaani kordagi joonud, ca 10 õlut on ka külmakapis juba kolmandat päeva puutumata.
Pühapäeval käisin Antropoloogia muuseumis. Teoorias oli päris huvitav - kümned tuhanded kujud, pildid, joonised, hauakambrid ja muud eksponaadid. Muuseum on vast ca Ermitaaži suurune niiet tõsisele huvilisele jaguks vaatamist mitmeks päevaks. Mulle piisas kahest tunnist.
Sain näiteks teada, et Mex D.F on keset järve ehitatud. Mingi ca 12. sajandil uskusid põlisasukad, et kõige parem koht linna rajamiseks on seal kuhu maoga kotkas maandub. Mingi ussi nokavahel hoidev lind otsustas just ühe mägijärve keskel oleval väiksel saarel jalga puhata - kohalikud maakad jätsid ilmselt seepeale odad kaldale ja asusid saare poole ujuma. Väga tark mõte see ei olnud - kuidagi nad seda vett tõrjusid ja saart suurendasid aga kuni 20. sajandini oli sombreeroga Ülemiste vanake pidevalt ukse taga. Nii umbes 16. sajandil olla suurem osa linna vahepeal 5 aastat vee all olnud. Nüüdseks on tummised torud läbi mäegede kaevatud ja üleliigne vihmavesi juhitakse alamatele kaela. Kuna aga endine järvepõhi pole ilmselt maailma stabiilseim pinnas + põhjavett pumbatakse kiiremini välja kui asemele tekib siis pidi kogu linn ca paar sentimeetrit aastas vajuma !
Muuseumi "hoovis" oli väike must kilpkonnabassein. Umbes 2x6m võis see lomp ehk olla ja ca 60 cm kõrge. Kuna mingit varju ei olnud siis ilmselt küttis päike vee ikka väga soojaks - vähemalt need ca 50+ kilpkonna just küll väga õnnelikud ei paistnud :(
mõned pildid on siin: http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/57315/
Kontoris on asjad ikka vanaviisi. Võrguühendus on piiratud ja katkendlik ja sama võib öelda valvurite kohta. Mingit reaalse turvalisust ei ole - kui sul on mingi paber (ka 10x paljundatud suvaline jama tundub sobivat) või tead mõnda õiget nime saad ilusti sisse, peaasi, et kõik reeglite järgi käiks.
Näiteks esimesel päeval sain ma lihtsalt kohaliku projektijuhi nime ja värviprinterist eelmisel nädalal välja lastud ning läbipaistva teibiga kiletatud "töötõendi" abil ilusti sisse. Kusjuures veel imestasin, et anti mingi paberkleeps, mis tasku peale kleepida ja läpaka registreerimiseks loeti kleepsult ja läpakalt ribakood. Kas tõesti on paberkannetest loobutud ja jõudud juba eelmise sajandi tehnoloogiani? Õhtul lahkudes sain küsimusele vastuse - ribakoodilugejat opereeriv turva oli juba lahkunud ja minu nime otsiti vihikust. Kuna sealt läpaka numbrit ei leitud, taheti, et ma tagantjärele sisse kirjutaks ... ja otseloomulikul paluti ka kott lahti teha ja võrreldi numbreid nagu eelmine kord :)
Vist kohe esimesel päeval sain ma aga uksekaardi - pildiga ja puha. See avab kõik väravad võluväel ja kellegagi pikalt seletama ei pea (läpaka numbri peab ikka vihikusse panema hommikul ja õhtul ette näitama muidugi). Eile läksin koos Jaaguga kontorisse - kuna temal kaarti ei ole ja minul on, siis oli tema järelikult minu külaline. Minu kaart võeti ka seepeale ära ja anti mingi numbriga lipik vastu - muidu ma äkki lasen salaja oma "külalise" kuskile pahapeale. Täna igatahes läksin kähku nurga taha ja ootasin kuni Jaak ennast regatud saab - uksekaart jäi alles :) Valvuritele tüngategemine ongi üks väheseid asju, mis päeva kirevamaks teeb - ükspäev õnnestus läpakat ettenäitamata näiteks välja hiilida. Kui jutud kohalikest vanglatest nii hirmuäratavad ei oleks siis võtaks heameelega mõne suurema seadme kontorist ja paluks valvureid appi, et see näiteks tänavale tassida. Prindiks enne mingi paberi välja, kus oleks selle seadme mudel ja minu nimi ja no ma tahaks näha kui nad ei lase :)
Ei, tegelikult on kõik korras, lihtsalt tööd on palju olnud ja päevad rutiinseks muutunud. Aga Tequilat pole siiamaani kordagi joonud, ca 10 õlut on ka külmakapis juba kolmandat päeva puutumata.
Saturday, December 1, 2007
fin de semana libre
Nagu pealkiri ütleb, on käsil vaba nädalavahetus. Sisustan selle ilmselt vedelemisega kuna Jesus pidi täna töötama ja teisi tuttavaid linnas pole.
Hetkel istun korteris, teleka ees, joon coronat. Telekast tuleb teleturg - reklaamitakse kleepse, millega äravajund rindu üles tõsta. Modell on kuldses keskeas ja näitab, kuidas neid kasutatada. "enne ja pärast" effekt on nii korraldatud, et vasakpoolne on enne ja parempoolne pärast...
Puldi patareid on tühjad aga imeväel leidsin just motivatsiooni, et minna ja telekas kinni panna.
Käisin täna La Ciudadela-s. see on selline keskmise kaubanduskeskuse suurune turg, kus müüakse suveniire, hõbedat, riideid ja kõike muud, mis lolle turiste võiks ahvatleda. Mind nendehulgas, ostsin rohkem asju kui plaanisin (jõulud ukseees jne). Oli hea keelepraktika (avastasin, et hispaania keel ei olegi nii lihtne - kurivaimud räägivad kiiresti ja valesti) ja sain palju tingimist harjutada. Parim diil oli taksoga kojutulles - turu uksees mingi jorss päevinäinud nissan tsuruga pakkus küüti. Tahtis 80 peesot. Saatsin viisakalt pikalt. Ärakõndides kõlasid seljatagant veel hüüded "70" ja "60". Võtsin tänavalt suvalise takso ja maksin 33 peesot nagu taksomeeter näitas:)
Pärastlõunal põletasin ahju maha ja lasin maja ülemise korruse kaitsmed läbi. Köögis on, vabandust - oli, selline väike ahi, millega saab grillida või asju soojendada. Panin külmunud kalapulgad sisse sinna ja lasin ukse kinni (vedruga tõmbab). Ahi evitas seepeale sinised sädemed ja suitsu ning läpakas ülakorrusel tegi häält, et laadija on tagant ära võetud. Kuna ma olukorda hispaania keeles kirjeldada ei suutnud, siis kutsusin bell-boy, näitasin ahju suunas, vehkisin kätega ja ütlesin "kaBOOM!", siis klõpsisin lülitid ja laususin "no electricidad". Varsti tuli mingi tehnik, lülitas korgid sisse, vaatas ahju ja lubas esmaspäeval uue tuua.
Homme või ülehomme tuleb Jaak. Kohalikud on selleks usinasti ette valmistnud - sel ajal kui ma shoppamas käisin on mu voodi ette madrats toodud ja mingi pleekind tekiga kaetud. Ilmselt hindab Jaak ühikatoa õhkkonda ja põrandal magamist ning palus seetõttu ka vastavaid tingimusi. Või siis on tõesti kõik paartuhat hotelli siin linnas kinni. Või on siinne projektijuht väheke isevärki...
Hetkel istun korteris, teleka ees, joon coronat. Telekast tuleb teleturg - reklaamitakse kleepse, millega äravajund rindu üles tõsta. Modell on kuldses keskeas ja näitab, kuidas neid kasutatada. "enne ja pärast" effekt on nii korraldatud, et vasakpoolne on enne ja parempoolne pärast...
Puldi patareid on tühjad aga imeväel leidsin just motivatsiooni, et minna ja telekas kinni panna.
Käisin täna La Ciudadela-s. see on selline keskmise kaubanduskeskuse suurune turg, kus müüakse suveniire, hõbedat, riideid ja kõike muud, mis lolle turiste võiks ahvatleda. Mind nendehulgas, ostsin rohkem asju kui plaanisin (jõulud ukseees jne). Oli hea keelepraktika (avastasin, et hispaania keel ei olegi nii lihtne - kurivaimud räägivad kiiresti ja valesti) ja sain palju tingimist harjutada. Parim diil oli taksoga kojutulles - turu uksees mingi jorss päevinäinud nissan tsuruga pakkus küüti. Tahtis 80 peesot. Saatsin viisakalt pikalt. Ärakõndides kõlasid seljatagant veel hüüded "70" ja "60". Võtsin tänavalt suvalise takso ja maksin 33 peesot nagu taksomeeter näitas:)
Pärastlõunal põletasin ahju maha ja lasin maja ülemise korruse kaitsmed läbi. Köögis on, vabandust - oli, selline väike ahi, millega saab grillida või asju soojendada. Panin külmunud kalapulgad sisse sinna ja lasin ukse kinni (vedruga tõmbab). Ahi evitas seepeale sinised sädemed ja suitsu ning läpakas ülakorrusel tegi häält, et laadija on tagant ära võetud. Kuna ma olukorda hispaania keeles kirjeldada ei suutnud, siis kutsusin bell-boy, näitasin ahju suunas, vehkisin kätega ja ütlesin "kaBOOM!", siis klõpsisin lülitid ja laususin "no electricidad". Varsti tuli mingi tehnik, lülitas korgid sisse, vaatas ahju ja lubas esmaspäeval uue tuua.
Homme või ülehomme tuleb Jaak. Kohalikud on selleks usinasti ette valmistnud - sel ajal kui ma shoppamas käisin on mu voodi ette madrats toodud ja mingi pleekind tekiga kaetud. Ilmselt hindab Jaak ühikatoa õhkkonda ja põrandal magamist ning palus seetõttu ka vastavaid tingimusi. Või siis on tõesti kõik paartuhat hotelli siin linnas kinni. Või on siinne projektijuht väheke isevärki...
Subscribe to:
Posts (Atom)