Wednesday, January 26, 2011

Pidu

Viimased neli päeva on 13-17h tööpäevad olnud ja midagi väga huvitavat juhtunud ei ole. Tööasjadega on päris hästi - eile sai ATP tehtud ja täna ongi viimane päev kontoris:)
Eelmisne nädalavahetusel (N-R) oli peaaegu vaba - vist olin neljapäeval ainult 8h kontoris. Kennedy (kohalik kõige tähtsam projektijuht, Nigeeriast) oli ka tööl ja kutsus mind õhtuks ühe oma sõbra sünnipäevale kaasa. Kuna olin sel ajal haige ja lauanurgal oli coldrexi tablettide leht, siis küsis ta ka murelikult, et kas ma ikka juua saan kui rohtu võtan...
Ah et selline kinnine põrandaalune pidu, millistest kohalikud varemgi rääkind on? Palju mõtlemisaega ei olnud vaja!

Kennedy sõber elas kuskil kaugel, tundmatus linnaosas, vanas ameeriklaste poolt ehitatud majas. Enne islamirevolutsiooni (1979) olid ameeriklastega suhted head ja koostöö sujus. Šahh tahtis Teherani teha Manhattani sarnase kõrghoonete linnaosa ja see maja oli üks selle aja pärandeid. Vast 20-30 eriti kõrget korrust (ca -56m) - sealhulgas koridorid on täiskõrged ja korterid on kahekorruselised. Ameerika stiili tuleb vist sellest, et see on raiskab ruumi - aga korterite planeering tundus üpris mugav olevat.
Peol oli umbes 20 inimest. Enamik 30ndates, paar väikest last ja mõni vanem inimene (näiteks sünnipäevalapse vanemad). Sellise demograafilise info põhjal võiks eeldada, et tegu on vaikse istumisega, ent tegelikkuses meenutas pidu kõige rohkem "hilisteismeliste läbu". Häirivalt kõva tümakas (nii lääne kui kohalik), ülemeigitud naised, seosetu ringikargamine (mida ööklubides nimetatakse vist tantsimiseks), rohkelt jooke jne.
Huvitavad välismaalased on sellistel üritustel alati teretulnud. Nii musta kui valge nahavärviga inimesed on siin "eksootilised" ja on suur au sellist imelooma oma peol võõrustada. Ja no kui Kennedy minu kaasa võttis, st - neeger tuli koos valge mehega - siis oli kohalikus mõistes tegu jackpotiga. Kõik tegid minuga koos pilti, kui klaasi korraks käest toetasin, siis murdosas sekundi väitel oli see jälle täis valatud jne.

Joogiks pakuti punast ja valget (loe: tumepruuni) koduveini ja midagi grappa laadest. See viimane oli ka isetehtud ja liigitasin selle kategooriasse "sulaselge mürk". Nii mõnigi külaline, kes seda pruukis oli õhtuk lõpuks üpris joviaalses tujus (ja ma ei taha mõeldagi, mis nad hommikul tundsid). Koduvein oli..noh...joodav lahja peet :) Ma tarbisin seda vast nii 4-5 klaasi ja kesköö kanti hotelli jõudes näitas alkomeeter 0,21 promilli (juhuslikult jäi kotti ja sattus kaasa). Ja ummistunud peldik tehti ka järgmisel päeval korda....

Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis homme suusatan Dizinis.

No comments: