Reede õhtul käisin Mojito klubis. Pidime algul neljakesi minema sinna aga Madis aja oma Telceli tibile (Guille) keelt kõrva ja Luisaga ma enam ei suhtle, niiet läksin üksinda. Kohapeal oli Luis oma sõpradega ootamas ja tegelikult oli päris tore - natuke mojitot, natuke veini, natuke õlut...ja väga palju salsat (=salsa vaatamist, loomulikult ma ise ei tantsi.) Mingi kuuba bänd oli esinemas ja kohalikud tegid platsil müstilisi liigutusi - sinna vist algajaid sisse ei lastud ja ma sain kuidagi tutvuste kaudu? Igatahes kõik olid profid minuarust. Ja lisaks veel üks väga haruldane ja imelik kokkusattumus - KÕIK tüdrukud olid klubis ilusad. Ja mitte Mehhiko mõistes (vt kirjeldust Veracruzist) vaid täiesti rahvusvahelise ilustandardi järgi :)
Laupäeval käisime jälle väljas, seda korda Madise, Guille ja tema sõbrannade ja sõpradega. Alustuseks tulid kolm tüdrukut meile järele ja pidime kuskile lähedale pubilaadsesse kohta minema. Topiti meid siis Honda Jazzi tagaistmele (ma olen suuremas autos viibinud) ja sõidutati kuskile teise linna otsa kaubanduskeskusesse. Pool tundi seosetud ringikäimist ja juba leidsimegi ennast kinost, mingit kespärast uut USA märulifilmi vaatamast. Hea, et me seda ette teadsime siis. Hoolimata raskekujulisest õllepuudulikkusest pidasin filmi lõpuni vastu.
Järjekordne pool tundi seosetut mula ja sihitut ringikäimist ja juba olimegi teel bowlingut mängima. Sellel ma pikemalt ei peatuks - ma ei pidanud bowlingust esimesel korral tartus eriti lugu ja see oli ka siin nii - Hoidsin edukalt ja konkurentsitult viimast kohta ja vaatasin õlle kõrvale Madise tähelendu :)
Peale seda läksime meie korteri lähedal asuvasse baarisarnasesse meelelahtuskohta. Muusika oli väga kõva aga muidu polnud viga - võtsime Eesti Vabariigi aastapäva puhul pitsi tequilat (ja muidugi õlut ka) ja tegime kohati midagi tantsimisesarnast...mõned moblaga tehtud klõpsud on siin: http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/75353/
Pühapäeval ärkasin pärastlõunal. Madis oli varahommikul Argentiinasse läinud. Pohmakat ei olnud aga erilist söögiisu ka mitte - seega sõin õhtul poole 6 ajal hommikust ja siis koristasin natuke korterit. Ja siis vist vaatasin telekat vms ja läksin vara magama...
Tööl läheb sitasti aga stabiilselt - vägivaldsed mõttet kohalike ja siinse kontori vastu arenevad iga päevaga... Kuigi täna on isegi üsna hea päev - leiti terve mehhiko pealt üks mees, kes aitas meid ühe integratsiooniga - umbes 10 päeva on débiilid ("débil" tähendab "nõrk" hispaania keeles muide, niiet juriidiliselt on kõik korrektne) aega raisanud, nämmutanud samu asju, tahtnud, et ma osaleks lõpututes hisp keelsetes phoneconfides jne...ja nüüd tuli see mees, chattis Steve ja minuga 2-3h ja sisuliselt saigi asi lahendatud. 10 päeva vs mõned tunnid...ei, ma ei ole üldse frustreerunud. Aga tegelikult pole hullu - 6.5 tööpäeva veel ja ongi kõik :)
Tuesday, February 26, 2008
Monday, February 18, 2008
Veracruz
Eile lugesin delfist midagi jää ja sula vaheldumisest - see ei käinud ilmselt Mehhiko kohta. Olin nädalavahetuse Veracruzis (Mehhiko lahe ääres) ja seal oli õhk ca +30-35 vahel ja vesi ehk viis kraadi külmem. Pole paha veebruari kohta :)
Laupäeva hommikul rentisime mingilmääral autot meenutava ratastega asja nimega Chevrolet Chevy. Lisaks võtsime ka GPS navigaator - siinsed teeviidad on küll suurepärased ja loogilised (noh nii iga 10 km tagant silt "kuhugi", kusjuures suund on graffityga üle värvitud pahatihti) aga me ei ole ilmselt piisavalt nupukad, et selles väikses asulas probleemivabalt orienteeruda. Sellest seadmest oli palju abi - jõudsime ca 1 tunniga linnast välja. Meeldiv naishääl, mida GPS produtseeris polnud tegelikult ka kõige nupukam - näiteks eriti tiheda liiklusega 4-rajalisel teel "bear left" ja 200m hiljem "bear right" - mulle pole vist kunagi niipalju signaali lastud :) Või siis suurel teel, ilma ühegi ristuva teeta äkki "make a U-turn, now".
Umbes linnapiiril õnnestus ka kohaliku politseiga tutvuda:
Ootasin ilusti rohelise ära ja hakkasin liikuma - 30 m hiljem pidas sõbralik mundrikandja meid kinni. Värvipimedust siin ilmselt ei testita ja ehk vaeseke tegelikult ka ei tee punasel ja rohelisel vahet - igatahes ta oli täieti kindel, et ma sõitsin punasega üle. Vaidluse ajaks otsustas ta mu juhiloa enda kätte võtta tahtis esialgu tagasiandmise eest 2600 peesot (1EEK = 1Peeso). Peale rahulikku ja pingevaba vaidlust sain selle 600 peeso eest siiski tagasi (ma vestlusest liiga palju osa ei võtnud, otsustasin oma loomulikku rolli sisse eldada, st lolli mängida ja lasin Luisal rääkida). Aga võibolla ta ka siiski ei olnud värvipime ja lihtsalt rendiauto numbrid ja dollarikarva nahavärv tundusid talla ahvatleva võimalusena "kiiresti nädalapalk juurde teenida".
Sõit Veracruzi läks suhteliselt muretult - Madis sõitis enamuse teed , me Luisaga jõime õlut :) Kokku oli see ca 400 km - õhtul seitsmeks olime kohal. Veracruz ei ole väga turistidele orienteeritud linn ja hinnad on mõistlikud - suhteliselt talutav kahene hotellituba maksis 320 peesot.
Õhtul olime mingis toredas rannalähedases pubis ja jõime kohalikku lahtist õlut - maitse järgi oli umbes sama kange nagu pilsneripudelite pesemiseks kasutatav vesi aga kõhulahtisust ka ei põhjustanud - kokkuvõttes 3+.
Pühapäev oli ägedam - vedelesime suure osa ajast rannas ja ujusime. Rand oli natuke kitsas (kohalikud jalgpalligurud said mulle tihedamini pihta kui väravale) ja mõõdukalt rahvarohke (aga oi kui kole see rahvas oli) aga ilm väga ilus ja vesi isegi liiga soe ujumiseks. Ujumisriiete kontseptsiooniga ei paistnud kohalikud küll eriti eriti kursis olevat - isegi mehed käisid kohati pikkade pükste ja särgiga kaelani vees. Nad pidavat häbelikud olema ja eks on ka põhjust - keskmine Veracruzi naine näeb välja nagu mina "pluss-miinus kakskümmend" - 20cm pikemad juuksed ja kasv 20 cm lühem. Igatahes meie Madisega oleme ilmselt tänaste ajalehtede esikaanel - pealkiri võiks olla "Peaaegu alasti pervo-gringod Veracruzi rannas".
Pärastlõunal käisime akvaariumis. Päris huvitav oli - elusuur akvaarium ja haid + muud paarimeetrised elukad käeulatuses. Peale akvaariumit sõime VIPSis õhtust ja sõitsime linna tagasi (oi kui tüütu on väikse punniga 400 km jutti sõita mägistel teedel).
Täna hommikul viisin auto tagasi. Peaaegu õnnestus uuesti mundrimeestega tutvust teha - käisin tankimas ja ühe ringi peal oleks peaaegu ühesuunalisse sisse keeranud, rääkisin parasjagu telefoniga ja ei pannud tähele. Seda panid aga tähele seal ringi peal passinud politseinikud (nende silmad nägid ilmselt kahtlast manööövrit tegevat ja moblaga rääkivat (siin ka kusjuures keelatud sõidu ajal) rahapakki). Kuna liiklus oli tihe jäin ringile punase taha ootama ja potentsiaalsed sõbrad hakkasid minu suunas jalutama. Korraga aga liiklus natuke hõrenes ja mul tekkis vastupandamatu soov proovida kuidas selle Chevy kiirendus siis ikkagi on - midagi head ei olnud aga piisav, et enne nende minunijõudmist liiklusesse kaduda. Pealegi olin ma laupäeva hommikul juba "punase tule eiramise" eest maksnud niiet karma peaks tasakaalus olema :)
Aga rohkem midagi kirjutada ei ole - järjekordne tavaline tööpäev (närvilised kõned kohalikult projektijuhilt, igaviku võtvad ootamised kohalike järgi, "nada trabaja" olukorrad jne) on möödas ja varsti peaks magama minema. Kui midagi märkimisväärset toimub siis üritan selle siia, ajaloo annaalidesset talletada. Mitmed tegevused on ka piltide kujul talletatud aga nagu ma juba varem mainisin - need avaldan alles märtsis kui koju jõuan.
Laupäeva hommikul rentisime mingilmääral autot meenutava ratastega asja nimega Chevrolet Chevy. Lisaks võtsime ka GPS navigaator - siinsed teeviidad on küll suurepärased ja loogilised (noh nii iga 10 km tagant silt "kuhugi", kusjuures suund on graffityga üle värvitud pahatihti) aga me ei ole ilmselt piisavalt nupukad, et selles väikses asulas probleemivabalt orienteeruda. Sellest seadmest oli palju abi - jõudsime ca 1 tunniga linnast välja. Meeldiv naishääl, mida GPS produtseeris polnud tegelikult ka kõige nupukam - näiteks eriti tiheda liiklusega 4-rajalisel teel "bear left" ja 200m hiljem "bear right" - mulle pole vist kunagi niipalju signaali lastud :) Või siis suurel teel, ilma ühegi ristuva teeta äkki "make a U-turn, now".
Umbes linnapiiril õnnestus ka kohaliku politseiga tutvuda:
Ootasin ilusti rohelise ära ja hakkasin liikuma - 30 m hiljem pidas sõbralik mundrikandja meid kinni. Värvipimedust siin ilmselt ei testita ja ehk vaeseke tegelikult ka ei tee punasel ja rohelisel vahet - igatahes ta oli täieti kindel, et ma sõitsin punasega üle. Vaidluse ajaks otsustas ta mu juhiloa enda kätte võtta tahtis esialgu tagasiandmise eest 2600 peesot (1EEK = 1Peeso). Peale rahulikku ja pingevaba vaidlust sain selle 600 peeso eest siiski tagasi (ma vestlusest liiga palju osa ei võtnud, otsustasin oma loomulikku rolli sisse eldada, st lolli mängida ja lasin Luisal rääkida). Aga võibolla ta ka siiski ei olnud värvipime ja lihtsalt rendiauto numbrid ja dollarikarva nahavärv tundusid talla ahvatleva võimalusena "kiiresti nädalapalk juurde teenida".
Sõit Veracruzi läks suhteliselt muretult - Madis sõitis enamuse teed , me Luisaga jõime õlut :) Kokku oli see ca 400 km - õhtul seitsmeks olime kohal. Veracruz ei ole väga turistidele orienteeritud linn ja hinnad on mõistlikud - suhteliselt talutav kahene hotellituba maksis 320 peesot.
Õhtul olime mingis toredas rannalähedases pubis ja jõime kohalikku lahtist õlut - maitse järgi oli umbes sama kange nagu pilsneripudelite pesemiseks kasutatav vesi aga kõhulahtisust ka ei põhjustanud - kokkuvõttes 3+.
Pühapäev oli ägedam - vedelesime suure osa ajast rannas ja ujusime. Rand oli natuke kitsas (kohalikud jalgpalligurud said mulle tihedamini pihta kui väravale) ja mõõdukalt rahvarohke (aga oi kui kole see rahvas oli) aga ilm väga ilus ja vesi isegi liiga soe ujumiseks. Ujumisriiete kontseptsiooniga ei paistnud kohalikud küll eriti eriti kursis olevat - isegi mehed käisid kohati pikkade pükste ja särgiga kaelani vees. Nad pidavat häbelikud olema ja eks on ka põhjust - keskmine Veracruzi naine näeb välja nagu mina "pluss-miinus kakskümmend" - 20cm pikemad juuksed ja kasv 20 cm lühem. Igatahes meie Madisega oleme ilmselt tänaste ajalehtede esikaanel - pealkiri võiks olla "Peaaegu alasti pervo-gringod Veracruzi rannas".
Pärastlõunal käisime akvaariumis. Päris huvitav oli - elusuur akvaarium ja haid + muud paarimeetrised elukad käeulatuses. Peale akvaariumit sõime VIPSis õhtust ja sõitsime linna tagasi (oi kui tüütu on väikse punniga 400 km jutti sõita mägistel teedel).
Täna hommikul viisin auto tagasi. Peaaegu õnnestus uuesti mundrimeestega tutvust teha - käisin tankimas ja ühe ringi peal oleks peaaegu ühesuunalisse sisse keeranud, rääkisin parasjagu telefoniga ja ei pannud tähele. Seda panid aga tähele seal ringi peal passinud politseinikud (nende silmad nägid ilmselt kahtlast manööövrit tegevat ja moblaga rääkivat (siin ka kusjuures keelatud sõidu ajal) rahapakki). Kuna liiklus oli tihe jäin ringile punase taha ootama ja potentsiaalsed sõbrad hakkasid minu suunas jalutama. Korraga aga liiklus natuke hõrenes ja mul tekkis vastupandamatu soov proovida kuidas selle Chevy kiirendus siis ikkagi on - midagi head ei olnud aga piisav, et enne nende minunijõudmist liiklusesse kaduda. Pealegi olin ma laupäeva hommikul juba "punase tule eiramise" eest maksnud niiet karma peaks tasakaalus olema :)
Aga rohkem midagi kirjutada ei ole - järjekordne tavaline tööpäev (närvilised kõned kohalikult projektijuhilt, igaviku võtvad ootamised kohalike järgi, "nada trabaja" olukorrad jne) on möödas ja varsti peaks magama minema. Kui midagi märkimisväärset toimub siis üritan selle siia, ajaloo annaalidesset talletada. Mitmed tegevused on ka piltide kujul talletatud aga nagu ma juba varem mainisin - need avaldan alles märtsis kui koju jõuan.
Monday, February 11, 2008
Mierda
Tööd on palju ja asjad ei edene eriti sujuvalt. Kohalikud venitavad usinasti ja uued siinsed projektijuhid ei ole just heledate kriitide pakist pärit. Niiet paar nädalat eriti muud teinud ei olegi.
Eelmine nädalavahetus ei teinud vist eriti midagi, see nädalavahetus olin tööl enamus aega. Algse plaani järgi oleksin pidanud neljapäeval tagasi tulema - väikeste muudatuste tõttu jään kuuenda märtsini. Vähemalt ei olnud tavalisi tagasisõidupileteid saada ja lendan esimest korda äriklassis :) Loen minuteid märtsi alguseni...
Reede õhtul käisin Agustini juures grillimas. Tal on lähedal korter ja katusel rõdu - seal grillisimegi. Päris lahe oli - jõin 10 õlut (väikest kohalikku, pärisõlut pole ikka veel leidnud. lähim on ehk Carlsberg mida mu korteri lähedal 7-11 putkas müüakse), tutvusin Luisaga ja sain palju hispaania keelt harjutada - mitte päris selles järjekorras. Järgmine nädalavahetuse peaks seega oluliselt huvitavam tulema - plaanin Veracruzi minna. Luisa on sealt pärit ja ehk näitab kohalikke randu ja leiab ka öömaja :)
Ja Madis tuli täna. Käisime El Parolitos tacosid söömas ja nüüd läks ta homse tööpäeva ootuses magama. Sellega seoses kolisin ka teise, kahetoalisesse korterisse (kus ma üle aasta tagasi esimest korda olin). Kaabeltelevisioon ei tööta siin ka.
Ja ega muud eriti polegi - ilm on stabiilselt "eesti suvi" ja kerge koduigatsus on peal. Aga juba 3.5 nädala pärast saab ju koju :)
Eelmine nädalavahetus ei teinud vist eriti midagi, see nädalavahetus olin tööl enamus aega. Algse plaani järgi oleksin pidanud neljapäeval tagasi tulema - väikeste muudatuste tõttu jään kuuenda märtsini. Vähemalt ei olnud tavalisi tagasisõidupileteid saada ja lendan esimest korda äriklassis :) Loen minuteid märtsi alguseni...
Reede õhtul käisin Agustini juures grillimas. Tal on lähedal korter ja katusel rõdu - seal grillisimegi. Päris lahe oli - jõin 10 õlut (väikest kohalikku, pärisõlut pole ikka veel leidnud. lähim on ehk Carlsberg mida mu korteri lähedal 7-11 putkas müüakse), tutvusin Luisaga ja sain palju hispaania keelt harjutada - mitte päris selles järjekorras. Järgmine nädalavahetuse peaks seega oluliselt huvitavam tulema - plaanin Veracruzi minna. Luisa on sealt pärit ja ehk näitab kohalikke randu ja leiab ka öömaja :)
Ja Madis tuli täna. Käisime El Parolitos tacosid söömas ja nüüd läks ta homse tööpäeva ootuses magama. Sellega seoses kolisin ka teise, kahetoalisesse korterisse (kus ma üle aasta tagasi esimest korda olin). Kaabeltelevisioon ei tööta siin ka.
Ja ega muud eriti polegi - ilm on stabiilselt "eesti suvi" ja kerge koduigatsus on peal. Aga juba 3.5 nädala pärast saab ju koju :)
Tuesday, January 29, 2008
Algunas adventuras
Tööd on palju ja asjad ei lähe just repase leega (või siiski - mööda siinseid auklikke teid). Eelmisel nädalal olin kaks ööd kontoris. Öösiti on siinne kontor tegelikult üsna rahvarohke - siiski mitte nii rahvarohke, et toolidest puudust tuleks nagu päevasel ajal. Nimelt on pooled toolid katki või tabureti stiilis ja vahetavad pidevalt omanikke - kes hommikul enne jõuab see naabrilt ka parema tooli omale "laenab". Ma "laenasin" teisel päeval omale ühe mugavama tooli ja kinnitasin selle läpaka trosslukuga laua külge - siiamaani on alles. Loodetavasti võib reisi lõpus sama öelda läpaka kohta:)
Korter seevastu on suht talutav. Veepumpa pole kuulda (olen eelmise korraga võrreldes korrus allpool), soe vesi on siiamaani püsinud ja naabrite peretülidest ei pea ka interaktiivselt osa võtma. Väike aga siiski on - kaabel TV-le oli keegi lapseluku peale pannud(juba detsembris ilmselt, kuna Jaak oli sel ajal samas korteris ja juba sel ajal ei saand vaadata). Kuna administraatorile kurtmine ei kandnud vilja siis ühel õhtul otsustasime Jesusega asja uurida. Peale neljandat õlut leidsime internetist "mingisuguse reseti juhendi" ja suure hurraga muidugi ka järgisime seda. Selle tulemusena on kaabel-tv karbike nüüd tehaseades ja näitab ainult musta pilti :) Sellest on juba nädal möödas ja keegi parandamas pole käinud - peaks vist uuesti kurtma minema.
Eelmisel nädalavahetusel, kohe peale jõudmist käisin ühe kohaliku neiu sünnipäeval. Selline tüüpiline erapidu oli, v.a. tantsiti rohkem kui meil. Tutvusin ka mitmete umbkeelsete kohalikega ja sain suht häsit jutu peale - nende arust oli mu hispaania keel "muy bien" ja sai paar tundi laiast maailmast neile pajatatud. Tegelikult on keelega sitad lood - hääldusega ja mõnede tüüpsituatsioonidega on suht hästi, ehk selle pärast jääb kohalike mulje, et ma saan hästi aru. Eile restoranis arvet makstes küsiti (miljon sõna sekundis), kas ma jäin teenindusega rahule. Ma ei saand aru ja kuna tädi mässas samal ajal paberitega, siis eeldasin, et tahab mulle "fakturat" (mingi eriline arve kohaliku maksuameti jaoks vms) anda ja raputasin pead. Seepeale küsis, et mis ei meeldinud - sellest asin aru ja vabandasin, et ma nii hästi ei habla ikka. Lisaks kinnitasin, et "todos es muy bien" :)
Sel pühapäeval käisn Taxcos. See on "hõbedalinn" Guerrero osariigis, ca 200 km siit. Hommikul kell 8 läksin rentisin õnnetu autolaadse, Chevrolet Corsa tüüpi punni. Tund aega hiljem olin juba Jesuse peale korjanud ja ületasin Viaductol kiirust. Keegi seadusesilmadest selle tuvastamisest siiski huvitatud ei olnud - 120 km/h 70-alas oli lihtsalt rahuliku pühapäevahommiku liiklustempo. Õigest teeotsast keerasime muidugi mööda ja sattusime kuhugi pärapõrgu - mingi eriti kole, sadade lamavate politseinikega linnaäärne kolgas. Peale pooleteise tunni pikkust tiirutamist õnnestus ühele taksole ette keerata ja raha pakkuda, et ta meid nõiaringist päästaks. 15 minutit hiljem ja 20 peesot vaesamana jõudsime Mexico-Acapulco maanteele (Taxco on peaaegu Acapulco tee peal) ja ca 2 tunni pärast olime Taxcos.
Taxco on üks väike mägilinn, mis elab hõbeda kaevandamisest ja töötlemisest. Mägilinn kusjuures suure M-ga - "vanalinn" näiteks on ca 1x1 km aga kõrguste vahe sellel alal on vähemalt 50 (kui mitte 100) meetrit.Olles kohalike vaatamisväärsustega tutvunud (igav) ja ca 100gr hõbedat ostnud ehete näol (odav) plaanisime tagasi sõita. Seda takistas aga väike pisiasi - nimelt on kohalike arvates hea mõte autod vanalinna lubada ja kell 4 pärastlõunal oli kogu vanalinn täielikus ummikus. Püstloodis munakiviteed auto-autos kinni (kusjuures kohati on need nii kitsad, et inimesed käisid külg ees majade ja autode vahelt läbi). Sarnase pildi saaks ehk siis kui Tallinna vanalinna 500-1000 autot lasta :) Kuna ummikuga liitumine ei tundunud hea mõte, siis sõime lõunat (ülihea vaade mägedele, ülisitke keskpärane šaslõkk) ja ootasime. Tunni ajaga oli jama lahenenud ja sõitsime tagasi.
Tagasitee ei olnud kahjuks nii roosiline - umbes 20 km enne Mexico piiri algas totaalne ummik, mis ei tõotanud tunni ajaga laheneda. Selle 20 km läbisime umbes kolme tunniga. järeldused sellest:
- heitgaaside sissehingamisega harjub täitsa ära.
- kui ma veel krdi manuaalkastiga krdi autoga krdi sadu kordi pean 5m kaupa edasi sõitma siis tuleb parem jalg ilmselt amputeerida. Põlv andis veel järgmine päev tunda.
- eestis EI OLE ummikuid. mitte kunagi! mitte kusagil!
Linna jõudes muidugi eksisime ära ja otsisime kolmveerand tundi Polancot (sildid ja viidad on juba loomult "selged ja asjalikud" aga mõned naljamehed olid nooled otsustanud graffityga ülev ärvida. Päris hea nali oli). Järgmisel hommikul viisin auto tagasi ja jätkasin sula töömõnu nautimist.
Pilte tegin ka aga fotoka kaabli jätsin muidugi eestisse - seega näitan kunagi hiljem.
Korter seevastu on suht talutav. Veepumpa pole kuulda (olen eelmise korraga võrreldes korrus allpool), soe vesi on siiamaani püsinud ja naabrite peretülidest ei pea ka interaktiivselt osa võtma. Väike aga siiski on - kaabel TV-le oli keegi lapseluku peale pannud(juba detsembris ilmselt, kuna Jaak oli sel ajal samas korteris ja juba sel ajal ei saand vaadata). Kuna administraatorile kurtmine ei kandnud vilja siis ühel õhtul otsustasime Jesusega asja uurida. Peale neljandat õlut leidsime internetist "mingisuguse reseti juhendi" ja suure hurraga muidugi ka järgisime seda. Selle tulemusena on kaabel-tv karbike nüüd tehaseades ja näitab ainult musta pilti :) Sellest on juba nädal möödas ja keegi parandamas pole käinud - peaks vist uuesti kurtma minema.
Eelmisel nädalavahetusel, kohe peale jõudmist käisin ühe kohaliku neiu sünnipäeval. Selline tüüpiline erapidu oli, v.a. tantsiti rohkem kui meil. Tutvusin ka mitmete umbkeelsete kohalikega ja sain suht häsit jutu peale - nende arust oli mu hispaania keel "muy bien" ja sai paar tundi laiast maailmast neile pajatatud. Tegelikult on keelega sitad lood - hääldusega ja mõnede tüüpsituatsioonidega on suht hästi, ehk selle pärast jääb kohalike mulje, et ma saan hästi aru. Eile restoranis arvet makstes küsiti (miljon sõna sekundis), kas ma jäin teenindusega rahule. Ma ei saand aru ja kuna tädi mässas samal ajal paberitega, siis eeldasin, et tahab mulle "fakturat" (mingi eriline arve kohaliku maksuameti jaoks vms) anda ja raputasin pead. Seepeale küsis, et mis ei meeldinud - sellest asin aru ja vabandasin, et ma nii hästi ei habla ikka. Lisaks kinnitasin, et "todos es muy bien" :)
Sel pühapäeval käisn Taxcos. See on "hõbedalinn" Guerrero osariigis, ca 200 km siit. Hommikul kell 8 läksin rentisin õnnetu autolaadse, Chevrolet Corsa tüüpi punni. Tund aega hiljem olin juba Jesuse peale korjanud ja ületasin Viaductol kiirust. Keegi seadusesilmadest selle tuvastamisest siiski huvitatud ei olnud - 120 km/h 70-alas oli lihtsalt rahuliku pühapäevahommiku liiklustempo. Õigest teeotsast keerasime muidugi mööda ja sattusime kuhugi pärapõrgu - mingi eriti kole, sadade lamavate politseinikega linnaäärne kolgas. Peale pooleteise tunni pikkust tiirutamist õnnestus ühele taksole ette keerata ja raha pakkuda, et ta meid nõiaringist päästaks. 15 minutit hiljem ja 20 peesot vaesamana jõudsime Mexico-Acapulco maanteele (Taxco on peaaegu Acapulco tee peal) ja ca 2 tunni pärast olime Taxcos.
Taxco on üks väike mägilinn, mis elab hõbeda kaevandamisest ja töötlemisest. Mägilinn kusjuures suure M-ga - "vanalinn" näiteks on ca 1x1 km aga kõrguste vahe sellel alal on vähemalt 50 (kui mitte 100) meetrit.Olles kohalike vaatamisväärsustega tutvunud (igav) ja ca 100gr hõbedat ostnud ehete näol (odav) plaanisime tagasi sõita. Seda takistas aga väike pisiasi - nimelt on kohalike arvates hea mõte autod vanalinna lubada ja kell 4 pärastlõunal oli kogu vanalinn täielikus ummikus. Püstloodis munakiviteed auto-autos kinni (kusjuures kohati on need nii kitsad, et inimesed käisid külg ees majade ja autode vahelt läbi). Sarnase pildi saaks ehk siis kui Tallinna vanalinna 500-1000 autot lasta :) Kuna ummikuga liitumine ei tundunud hea mõte, siis sõime lõunat (ülihea vaade mägedele, ülisitke keskpärane šaslõkk) ja ootasime. Tunni ajaga oli jama lahenenud ja sõitsime tagasi.
Tagasitee ei olnud kahjuks nii roosiline - umbes 20 km enne Mexico piiri algas totaalne ummik, mis ei tõotanud tunni ajaga laheneda. Selle 20 km läbisime umbes kolme tunniga. järeldused sellest:
- heitgaaside sissehingamisega harjub täitsa ära.
- kui ma veel krdi manuaalkastiga krdi autoga krdi sadu kordi pean 5m kaupa edasi sõitma siis tuleb parem jalg ilmselt amputeerida. Põlv andis veel järgmine päev tunda.
- eestis EI OLE ummikuid. mitte kunagi! mitte kusagil!
Linna jõudes muidugi eksisime ära ja otsisime kolmveerand tundi Polancot (sildid ja viidad on juba loomult "selged ja asjalikud" aga mõned naljamehed olid nooled otsustanud graffityga ülev ärvida. Päris hea nali oli). Järgmisel hommikul viisin auto tagasi ja jätkasin sula töömõnu nautimist.
Pilte tegin ka aga fotoka kaabli jätsin muidugi eestisse - seega näitan kunagi hiljem.
Saturday, January 19, 2008
quinto viaje
nagu pealkiri ütleb - olen järjekordselt mehhikosse jõudnud.
lend oli vastik ja väsitav - tallinn>stockholm>frankfurt>mehhiko. viimase (12.5h) lennu ajal sain kõigele lisaks aknaaluse koha :( taevas oli küll haruldaselt pilvitu ja vaated gröönimaale muljetavaldavad - aga see ei korvanud kuidagi kahe paksu magava saksa pensionäri kõrvalistmetel eksisteerimist.
rohkem midagi kirjutada ei ole ja pilte ei plaani ka teha seekord.
adidas
lend oli vastik ja väsitav - tallinn>stockholm>frankfurt>mehhiko. viimase (12.5h) lennu ajal sain kõigele lisaks aknaaluse koha :( taevas oli küll haruldaselt pilvitu ja vaated gröönimaale muljetavaldavad - aga see ei korvanud kuidagi kahe paksu magava saksa pensionäri kõrvalistmetel eksisteerimist.
rohkem midagi kirjutada ei ole ja pilte ei plaani ka teha seekord.
adidas
Saturday, December 15, 2007
Rodeo de Santa Fe
Reede õhtul käisin Luisiga kohas nimega Rodeo de Santa Fe. Asub see Plaza Satelite (Ladina-Ameerika suurim kaubanduskeskus) juures, mitte Santa Fe-s nagu nimest võiks eeldada. Ühes kompleksis olid rodeo, pubi moodi asi (püssika sarnane, ainult ca 10x suurem ehk) ja salsaklubi. Kõikjale sai ühe piletiga - 120 peeso eest.
Alustuseks maandusime pubis. Seal on selline süsteem, et kui lauda tahad, siis pead pudeli ostma - võtsime liitrise tequila. Pudeliga kaasa tuli ka jää, laim, sool, toonik ja isiklik teenindus (kui pits tühjaks sai tuldi ja valati täis) - niiet poehinnast 5x kallim hind ei olnudki väga üle mõistuse.
Kesköö kanti algas rodeo - üldiselt rodeo nagu rodeo ikka - pullid ja kauboid jne. Ühtlasi oli võimalik ka "mehhaanilist pulli" proovida - püsisin omastarust uskumatult kaua seljas ja kui pöidla väljaväänaine välja arvata siis oli päris lahe:)
Peale rodeot läksime salsaklubisse (pubist ostetud pudel ja sellejuurde kuuluv oli vahepeal teenindaja valvsa pilgu all ja toodi sinna järgi). Muusika oli lahe, tantsijad ka. Seal olime niikaua kuni pudel tühjaks sai, vast umbes neljani hommikul.
Enne kojuminekut käisime lähedalasuvas VIPSis söömas - meenuks nagu, et lõheomletti aga millegipärast kindel ei saa olla. Tagasiteel koju avastasin, et mul ei ole jakki (selle taskus oli ka fotokas).Sõitsime uuesti VIPSi ja sealt salsaklubisse - jakk ja fotokas olid puutumatult alles :)
Üldse on imelik, et seal fotokat kasutada lubati - natuke seda ka tegin, mõned pildid on siin:
http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/59011/
Laupäeva magasin edukalt maha - ärkasin ca 5 ajal õhtul :) Enne seda käisin paar korda ka all köögis joomas - sain teada, et mu kartused tequila+selle järsu trepi kohta osutusid tõeks -
aga no kellele seda väikest varvast ikka niiväga vaja on...
Kuna päeval magasin siis unega on väiksed raskused - hetkel on kell pühapäeva hommikul 01:00. Loodetavasti saan kunagi ikka magama ka, samuti loodan, et magan selles voodis viimast korda (=järgmine kord ei saa sama korterit). Asjad on ka pakitud ja kui saaks, siis asuks kohe teele. Kahjuks läheb lend alles 20.50 õhtul - positiivse külje pealt samas:
* juba 24 tunni pärast peaksin juba üle Mehhiko lahe olema atlandi kohal, ekraanit peaks USA idarannikut näitama.
** juba 48 tunni pärast magan kodus oma voodis :)
Rohekem sissekandeid siia blogisse sel aastal ilmselt ei tule - palju jõule ja adekvaatset uut aastat kõigile !
Alustuseks maandusime pubis. Seal on selline süsteem, et kui lauda tahad, siis pead pudeli ostma - võtsime liitrise tequila. Pudeliga kaasa tuli ka jää, laim, sool, toonik ja isiklik teenindus (kui pits tühjaks sai tuldi ja valati täis) - niiet poehinnast 5x kallim hind ei olnudki väga üle mõistuse.
Kesköö kanti algas rodeo - üldiselt rodeo nagu rodeo ikka - pullid ja kauboid jne. Ühtlasi oli võimalik ka "mehhaanilist pulli" proovida - püsisin omastarust uskumatult kaua seljas ja kui pöidla väljaväänaine välja arvata siis oli päris lahe:)
Peale rodeot läksime salsaklubisse (pubist ostetud pudel ja sellejuurde kuuluv oli vahepeal teenindaja valvsa pilgu all ja toodi sinna järgi). Muusika oli lahe, tantsijad ka. Seal olime niikaua kuni pudel tühjaks sai, vast umbes neljani hommikul.
Enne kojuminekut käisime lähedalasuvas VIPSis söömas - meenuks nagu, et lõheomletti aga millegipärast kindel ei saa olla. Tagasiteel koju avastasin, et mul ei ole jakki (selle taskus oli ka fotokas).Sõitsime uuesti VIPSi ja sealt salsaklubisse - jakk ja fotokas olid puutumatult alles :)
Üldse on imelik, et seal fotokat kasutada lubati - natuke seda ka tegin, mõned pildid on siin:
http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/59011/
Laupäeva magasin edukalt maha - ärkasin ca 5 ajal õhtul :) Enne seda käisin paar korda ka all köögis joomas - sain teada, et mu kartused tequila+selle järsu trepi kohta osutusid tõeks -
aga no kellele seda väikest varvast ikka niiväga vaja on...
Kuna päeval magasin siis unega on väiksed raskused - hetkel on kell pühapäeva hommikul 01:00. Loodetavasti saan kunagi ikka magama ka, samuti loodan, et magan selles voodis viimast korda (=järgmine kord ei saa sama korterit). Asjad on ka pakitud ja kui saaks, siis asuks kohe teele. Kahjuks läheb lend alles 20.50 õhtul - positiivse külje pealt samas:
* juba 24 tunni pärast peaksin juba üle Mehhiko lahe olema atlandi kohal, ekraanit peaks USA idarannikut näitama.
** juba 48 tunni pärast magan kodus oma voodis :)
Rohekem sissekandeid siia blogisse sel aastal ilmselt ei tule - palju jõule ja adekvaatset uut aastat kõigile !
Tuesday, December 11, 2007
dulces sueños
Tänasega sai sisuliselt põhimissioon selleks korraks läbi. Neljapäev-reede on üks koolitus vaja teha aga see peaks sisuliselt puhkus olema :)
Peale töö midagi eriti teind ei ole vahepeal. Pühapäeval käisin Gigante kandis natuke ringi ja ostsin Radioshack-ist portatiivse digitaalvideoplaatide mängija. midagi väga paljulubavat ei ole aga ehk on lennukis natuke mugavam filme vaadata. Ostsin tänavalt hunniku ebaselge päritoluga plaate ka - ehk on nüüd õhtuti tegevust mõneks ajaks. Muidugi on mingi teoreetiline variant, et kuskil väljas on elu ja kodus istumine polegi kõige huvitavam asi...aga lihtsalt ei jõua/viitsi nädala sees teha midagi :(
Toidupoes ikka käin aegajalt. Viimane kord sain ka jälile saladusele, kuidas kohalikud nii osavasti ja väikeste vahedega autosid pargivad. Nimelt võtsin ma esimest korda poes käru....ja sõitsin alustuseks paar korda riiulitesse sisse ja ajasin paar inimest alla. Nimelt on siinsetel poekärudel "tagarattad" ümber oma telje ei pöörle - ehk siis pööravad ainult esirattad nagu autol. Seega peab käru manööverdama nagu autot - ei saa kohapeal ümber pöörata, ei saa järsult kitsa riiuli vahele keerata vaid peab suurema kaare võtma jne. Selle idee peaks Eesti supermarketitele maha müüma - äkki õpiksid inimesed siis manööverdama ja parkima :)
Täna hommikul käisin enne tööleminekut juuksurist läbi. Üldiselt käis kõik nii nagu eelmine kord - juuksed maha, geel pähe. Seekord läksin oma uhke soenguga mitte otsejoones duši alla vaid kontorisse. Kontoris neiud naeratasid kohe märksa rohkem (äärmiselt ebatõenäoline aga see võis põhimõttteliselt ka irvitamine olla:/). Ilmselt peaks veel juuksed mustaks värvima ja paar päeva solaariumis istuma ja oleksingi täisväärtuslik kohalik. siis ei irvitaks enam keegi!
Tegelikult oli kontor täna üsna tühi - homme on ju Guadalupe päev ja enamus inimesi sel päeval ei tööta. Kohalikud Ericssoni mehed lasid ka kahe ajal päeval jalga - Santa Fe-s pidi suur firma jõulupidu olema. Pidu pidi olema AINULT kohalikele Ericssoni töötajatele niiet külalisi ei lubatud kaasa võtta. Eino aitäh! Ja seda päris tõsiselt - ma sain varem ära tulla ja koju magama minna. Täna öösel nimelt sai ca 4-5 tundi magada ja poolelava laibana on mingil võõral jõulupeol olemine üks viimaseid asju, mida ma teha tahaks. Üritan nüüd kirjutamisele raisatud aja kähku tasa teha ja edasi magada, niiet ilusaid unenägusid - dulces sueños.
Peale töö midagi eriti teind ei ole vahepeal. Pühapäeval käisin Gigante kandis natuke ringi ja ostsin Radioshack-ist portatiivse digitaalvideoplaatide mängija. midagi väga paljulubavat ei ole aga ehk on lennukis natuke mugavam filme vaadata. Ostsin tänavalt hunniku ebaselge päritoluga plaate ka - ehk on nüüd õhtuti tegevust mõneks ajaks. Muidugi on mingi teoreetiline variant, et kuskil väljas on elu ja kodus istumine polegi kõige huvitavam asi...aga lihtsalt ei jõua/viitsi nädala sees teha midagi :(
Toidupoes ikka käin aegajalt. Viimane kord sain ka jälile saladusele, kuidas kohalikud nii osavasti ja väikeste vahedega autosid pargivad. Nimelt võtsin ma esimest korda poes käru....ja sõitsin alustuseks paar korda riiulitesse sisse ja ajasin paar inimest alla. Nimelt on siinsetel poekärudel "tagarattad" ümber oma telje ei pöörle - ehk siis pööravad ainult esirattad nagu autol. Seega peab käru manööverdama nagu autot - ei saa kohapeal ümber pöörata, ei saa järsult kitsa riiuli vahele keerata vaid peab suurema kaare võtma jne. Selle idee peaks Eesti supermarketitele maha müüma - äkki õpiksid inimesed siis manööverdama ja parkima :)
Täna hommikul käisin enne tööleminekut juuksurist läbi. Üldiselt käis kõik nii nagu eelmine kord - juuksed maha, geel pähe. Seekord läksin oma uhke soenguga mitte otsejoones duši alla vaid kontorisse. Kontoris neiud naeratasid kohe märksa rohkem (äärmiselt ebatõenäoline aga see võis põhimõttteliselt ka irvitamine olla:/). Ilmselt peaks veel juuksed mustaks värvima ja paar päeva solaariumis istuma ja oleksingi täisväärtuslik kohalik. siis ei irvitaks enam keegi!
Tegelikult oli kontor täna üsna tühi - homme on ju Guadalupe päev ja enamus inimesi sel päeval ei tööta. Kohalikud Ericssoni mehed lasid ka kahe ajal päeval jalga - Santa Fe-s pidi suur firma jõulupidu olema. Pidu pidi olema AINULT kohalikele Ericssoni töötajatele niiet külalisi ei lubatud kaasa võtta. Eino aitäh! Ja seda päris tõsiselt - ma sain varem ära tulla ja koju magama minna. Täna öösel nimelt sai ca 4-5 tundi magada ja poolelava laibana on mingil võõral jõulupeol olemine üks viimaseid asju, mida ma teha tahaks. Üritan nüüd kirjutamisele raisatud aja kähku tasa teha ja edasi magada, niiet ilusaid unenägusid - dulces sueños.
Subscribe to:
Posts (Atom)