See reis saab kohe läbi - veidi rohkem kui kuue tunni pärast läheb mu lennuk ja ma plaanin kohe päris kindlasti selle pardal olla. Viimane kord mõtlesin nii laupäval - aga siis "kokkuleppel" kohalikega "otsustasime", et optimaalsem on mu pilet minema visata ja 5 päevaks kauemaks siia jääda.
Mehhikos on üldiselt asjad vanaviisi - tööasjad ei suju üldse ja ilm on kehva (stabiilselt nõks alla 20 kraadi, iga õhtu sajab vihma). Sula elumõnu lisasid ka nädalavahetusel hangitud 39 palavik ja põhjatu kõhulahtisus:)
Tegelikult on mõni üksik päiksekiir ka siiski pilvede vahelt paistnud. Näiteks päris meeldiv oli siia reisides avastada, et mu Copehagen-New York pilet on äriklassis. Kuna piletid said hangitud 1 päev enne reisi, siis olid need nagunii absurdselt kallid ja ei tulnud selle pealegi, et saan elus esimest korda lennukis välja magada. Nimelt pold tegu "tavalise" äriklassi kohaga vaid Continentali NGBC-ga (Next Generation Business Class). See on midagi äriklassi ja esimese klassi vahepealset - igatahes istmed käivad täiesti horisontaalseks voodiks, lõunasöögiks kaetakse linaga laud jne.
Samuti tagab äriklassis lendamise sissepääsu lennujaama Lounge - tuleb tõdeda, et diivanil vedeleda, tasuta wifis istuda ja tasuta õlu, st mahla juua on täitsa talutav viis järgmist lendu oodata. Ega see järgmine lend midagi mõnusat just muidugi polnudki - see oli tavalises turistiklassi loomavagunis :(
Ja ega rohkem uudiseid ei olegi vist. Kui siis see, et metroopileti hind on kahe peeso pealt kolme peale tõstetud ja rahvas kurdab, et maru kallis on. Minu jaoks on hind paari aasta tagusega praktiliselt sama (peeso on jõhkralt kukkund).
Järmise korrani.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment