Sexto viaje a Mexico

Olen jälle Mexico Citys (ülla-ülla)

Reis oli klassikaliselt tüütu. Tallinn-Helsingi-Pariis-Mexico City on ikka mõnusalt ebameeldiv teekond - aga ma sain selle reisi ajal mitut asja esimest korda kogeda:

- ventilaatoritega, sry propelleritega lennukid tegelikult ka lendavad. Tallinnast Helsingisse siis seekord.
- Lennujaamas pingi peal saab magada küll kui piisavalt kaua üleval olla. Kohe nii saab magada, et asjade ja järgmise lennu valvamise ära unustad. Kurjasti kätte see seekord siiski ei maksnud.
- Lennukis lähevad punased tuled vilkuma ja alarm hakkab karjuma kui WC-s suitsetada. Minu ees istuv tüüp pidas seda heaks mõtteks...
- Pagasi kaotamine ei ole linnalegend. Air Francel võttis 4 päeva aega pagasi leidmiseks-kohaletoimetamiseks.
- Eestis võib olla parem ilm kui Mehhikos. Reede õhtul oli Tartus ilus ilm ja nii 25 kraadi vähemalt, laupäeva õhtul Chilangolandias 14 kraadi ja märg.

Korter/hotell on seekord suhteliselt keskpärane. Sisekujunduse eest kanti hoolt ilmselt mõnekümne liitri roosakaspruuni värviga (kogu mööbel magamistoas, köögis, elutoas vannitoas on pintsliga ühte värvi värvitud), riiulid, uksed, osad seinad) ja toateenindus siltide järgi nõude pesemisega ei tegele. Tegelikult tegelevad küll - tuli vaid 4 päeva musti nõusid kraanikausis hoida ja täna pesti ära :) Mitte et ma nii laisk oleks ja ei viitsiks aga natuke tüütu on pesta kui ainsaks teoreetiliseks abiliseks oleks vannitoast leitud seep...
Need on siiski väheolulised detailid - keskpärasust põhjustab pigem asukoht - Cuauhtemoc. See on kesklinnale ligemal (100 m kaugusel on "El Angel" - see kuldne ingel, mis Mehhiko sümboliks on) ent kontorist ja kodusest Polancost natuke liiga kaugel. Metroo õiges suunas ei sõida, suured teed viivad kontori suunas, niiet jala ei ole meeldiv liikuda ja turvalisuse kohta ütles Jesus, et ärgu me seal parem kõndigu....seega käime tööl taksoga. Taksoga on odav sõita aga Newtonist kontorisse ja tagasi kõndida oli nagu mõnusam.

Tööga läheb stabiilselt (same shit, different timezone). Ei saa liigse ladususe üle kurta (täna näiteks oli 12h tööpäev, millest 3 kulus võrguühenduse ootamise peale) ent "mierda general" ka päris käega katsuda veel ei ole. Kohalik uus projektijuht Omar on päris meeldiv ja mõistlik.

Üldiselt on siin natuke igav - keelega saab hakkama, kohalik elu pole üllatusi pakkunud, kontoris on enamik nägusid tuttavad jne. Ei ole nagu õiget välismaal olemise tunnet...

Nädalavahetus peaks huvitavam olema - lendan homme õhtul Saltillosse (põhja-Mehhikos, ca 800 km siit) ja reede varahommikul stardin autoga USA suunas. Lähen koos Agustini ja tema perega Texasesse. Nemad plaanivad kaks päeva rannas vedeleda ja natuke shopata - ma plaanin natuke rannas vedeleda ja palju shopata. Ilmselt laenan Agustinilt või rendin auto ja käin kuskil piirist natuke kaugemal ka (San Antonio on lähim suur linn, ca 4h sõitu). Pühapäeva õhtul jõuan plaani järgi Saltillosse tagasi ja esmaspäeva hommikul lendan tagasi Mexico Citysse.
Niiet järgmine sissekanne ilmselt Texasest - hasta la vista!