Tarmo läks just lennujaama ja sõidab Eestisse. Mina ei lähe - mulle hakkas siin "meeldima". Nimelt suutsid kohalikud (rahuliku vestluse teel) veenda mind veel kuueks päevaks jääma - siis saab kõik kindlasti tehtud ja asjad üle antud ja nirvaana on siis käega katsuda jne...
Vahepeal kolisime Newtonisse - siia samma majja Polancos, kus ma kokku pea pool aastat viimase kahe aasta jooksul elanud olen. Seekord olen esimesel korrusel aga muud vahet väga ei ole - majas on 8 korterit ja viiega neist olen lähemalt tutvunud. Erilist üllatust ei tekitanud ka väikesed olmeprobleemid - alguses ei olnud sooja vett ega gaasi, telekas ei näidanud pilti, elekter kadus 5-10x õhtu jooksul jne. Esmakordse kogemusena ehk võib mainida uusi korterinaabreid - nimelt tervitas mind paar päeva tagasi köögis kohalik sipelgate väeüksus. Pidu kauaks ei jätkunud - nad võitsid küll esimese lahingu (kilesse pakitud võileiva köögilaual) kuid kaotasid sõja - mürgi lõhna on siiamaani tunda :)
Lisaks käivad majas mingid ehitustööd - ühtegi töömeest näinud ei ole kuid igal hommikul (vara) hakkavad nad haamriga vastu seina taguma (sepapoiste meeloodiat)...
Aga eriti need asjad ei häiri - ma olen tööl keskmiselt 12-13 tundi ja käin korteris ainult magamas :)
Samuti kolisin reedel teise kontorisse. Asub kõrvalmajas aga on ilmselt järguvõrra kõrgematele valgekraedele mõeldud. Välja näeb ikka nagu tootmishoone ja aknaid ei ole kuid:
1. Mul on oma kuubik. laud on peaaegu 80 cm lai, päriselt minu kasutada, st ma ei pea hommikuti töölaua pärast võitlema. Ruum on ka vaid 40-50 inimese jaoks niiet peaaegu võiks rääkida privaatsusest.
2. Mul on oma tool!!! Ainult minu kasutada. Selja- ja käetugedega ja kõik rattad on all! Ja see tool on ka hommikul olemas kohalike sõnul!
3. Mul on võrguühendus. Isiklik pesa põrandal kuhu võrgukaabel torgata ja ühendus ei ole veel kordagi katkenud! Skypeout, msn jms muidugi ei tööta ja pooled lehed on blokitud...aga põhimõttelisel on võrk siiski kasutatav.
4. Kontoris on tasuta kohvi !!!!!!! Nurgas on suur termos ja tassid (päristassid, mitte plastikust topsid) ning kuskile ei pea viit peesot sisestama, et tassikest kohvi (või no midagi sellelaadset) ammutada.
Ja eraldi punktina peab mainima valvurit. Hommikul peab läpaka seeria nr kirja panema ja õhtul ette näitama - tavaline värk...aga...
...eile õhtul kümne ajal kontorist lahkudes ei viitsinud ma seda muidugi teha. (tavaliselt turvasid ei koti - valge mees ei ole ju pätt jne - halvimal juhul vehivad kätega ja tahavad arvutit näha) Ja siis kõlas uskumatu lause - "Excuse me Sir, I need to check your laptop´s serial number". Vaatasin ringi - Tarmo oli juba väljas, kedagi teist ümberringi ei olnud, ainult vormis ahv, sry, valvur. Hõõrusin silmi, vaatasin veelkord - ikka ainult.... Juhmil ilmel näitasin läpaka ette ja astusin uksest välja, mõistmata kuidas see juhtuda sai - ta rääkis inglise keelt. Ja mitte ei puterdanud paari sõna vaid produtseeris päris adekvaatse lause. Ilmselt oli tegu mõne nuhiga või oli mõni ülemus ametiredelil natuke allapoole astunud - igatahes uskumatu lugu.
Ja ega rohkem midagi polegi - varsti tulen koju (8804 minuti pärast läheb lennuk:)
No comments:
Post a Comment