Reede õhtul käisin Mojito klubis. Pidime algul neljakesi minema sinna aga Madis aja oma Telceli tibile (Guille) keelt kõrva ja Luisaga ma enam ei suhtle, niiet läksin üksinda. Kohapeal oli Luis oma sõpradega ootamas ja tegelikult oli päris tore - natuke mojitot, natuke veini, natuke õlut...ja väga palju salsat (=salsa vaatamist, loomulikult ma ise ei tantsi.) Mingi kuuba bänd oli esinemas ja kohalikud tegid platsil müstilisi liigutusi - sinna vist algajaid sisse ei lastud ja ma sain kuidagi tutvuste kaudu? Igatahes kõik olid profid minuarust. Ja lisaks veel üks väga haruldane ja imelik kokkusattumus - KÕIK tüdrukud olid klubis ilusad. Ja mitte Mehhiko mõistes (vt kirjeldust Veracruzist) vaid täiesti rahvusvahelise ilustandardi järgi :)
Laupäeval käisime jälle väljas, seda korda Madise, Guille ja tema sõbrannade ja sõpradega. Alustuseks tulid kolm tüdrukut meile järele ja pidime kuskile lähedale pubilaadsesse kohta minema. Topiti meid siis Honda Jazzi tagaistmele (ma olen suuremas autos viibinud) ja sõidutati kuskile teise linna otsa kaubanduskeskusesse. Pool tundi seosetud ringikäimist ja juba leidsimegi ennast kinost, mingit kespärast uut USA märulifilmi vaatamast. Hea, et me seda ette teadsime siis. Hoolimata raskekujulisest õllepuudulikkusest pidasin filmi lõpuni vastu.
Järjekordne pool tundi seosetut mula ja sihitut ringikäimist ja juba olimegi teel bowlingut mängima. Sellel ma pikemalt ei peatuks - ma ei pidanud bowlingust esimesel korral tartus eriti lugu ja see oli ka siin nii - Hoidsin edukalt ja konkurentsitult viimast kohta ja vaatasin õlle kõrvale Madise tähelendu :)
Peale seda läksime meie korteri lähedal asuvasse baarisarnasesse meelelahtuskohta. Muusika oli väga kõva aga muidu polnud viga - võtsime Eesti Vabariigi aastapäva puhul pitsi tequilat (ja muidugi õlut ka) ja tegime kohati midagi tantsimisesarnast...mõned moblaga tehtud klõpsud on siin: http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/75353/
Pühapäeval ärkasin pärastlõunal. Madis oli varahommikul Argentiinasse läinud. Pohmakat ei olnud aga erilist söögiisu ka mitte - seega sõin õhtul poole 6 ajal hommikust ja siis koristasin natuke korterit. Ja siis vist vaatasin telekat vms ja läksin vara magama...
Tööl läheb sitasti aga stabiilselt - vägivaldsed mõttet kohalike ja siinse kontori vastu arenevad iga päevaga... Kuigi täna on isegi üsna hea päev - leiti terve mehhiko pealt üks mees, kes aitas meid ühe integratsiooniga - umbes 10 päeva on débiilid ("débil" tähendab "nõrk" hispaania keeles muide, niiet juriidiliselt on kõik korrektne) aega raisanud, nämmutanud samu asju, tahtnud, et ma osaleks lõpututes hisp keelsetes phoneconfides jne...ja nüüd tuli see mees, chattis Steve ja minuga 2-3h ja sisuliselt saigi asi lahendatud. 10 päeva vs mõned tunnid...ei, ma ei ole üldse frustreerunud. Aga tegelikult pole hullu - 6.5 tööpäeva veel ja ongi kõik :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment