Singapur ja Malaisia

Juhtus selline uskumatu lugu, et käisin puhkusereisil. Ilmselt ei saa ma tööga seoses piisavalt reisida ja lisaks olen ma andunud lendamise fänn - seega ostsin Singapuri piletid. Käisime Priidu, Tõnise ja Keaga ja olime 10 päeva.

Kuna ma reisi ajal arvutist liigset lugu ei pidanud, siis üritan natuke tagantjärgi kirjeldada. Ma ei hakka kronoloogilist reisikirjeldust detailides üles märkima aga lühidalt oli see umbes nii:

7.03-8.03 - Tallinn->Amsterdam->Singapur. Singapuris pubituur Mikuga, öö kuskil hostelit meenutavas urkas.
9.03 - päev Singapuris, õhtul Kuala Lumpuri rongi peale.
10.03 - hommikul vara jõudis rong KL-i. Sealt otse autorenti ja autoga Penangi saarele (ca 350 km)
11.03 - Penangil ringivaatamine ja logelemine
12.03 - Penangil logelemine, õhtul KLi poole teele.
13.03 - väga vara hommikul KL-i, öö hotellis, pärastlõunal teletornis ja õhtul lennukiga Langkawi saarele.
14.03 - Langkawil ringivaatamine - rentisime tsiklid ja tegime saarele tiiru peale
15.03 - Langkawil logelemine
16.03-17.03 - Langkawi->Kuala Lumpur->Singapur->Amsterdam->Tallinn. Neli lendu ja kokku 20h lennujaamades - need päevad läksid nagu lennates....

Ja mõned muljed:

Singapur on euroopalikum kui euroopa ise. Väga ilus, puhas, multikultuurne - ja väga kallis. Mikk on suurepärane giid ja näitas meile mitmeid kenasid kohtasid, kus õlut (100-200 kr) juua - väikestest tänavakohvikutest Swissotelli viimase korruseni.
Inimesed on sõbralikud ja inglise keelega saab üldiselt hästi hakkama. Mõned neiud on eriti sõbralikud - lõbusas tujus kesklinnas väljakutsuvalt riietunud naist nähes küsis priit kõva häälega, et "ei tea, kas see neiu on prostituut?". See sõna vist on rahvusvaheline - igatahes subjekt pööras meie poole ja naeratas kohe :) Pidasime seda piisavaks tõestuseks ja lähemalt tuvuma ei hakanud.
Singaupuris oli meil ka ainuke keskpärane (loe: urgas) öömaja - hostel kuskil "mitte päris kesklinnas". Põhimõtteliselt olid voodi ja pesemisvõimalus olemas, niiet mina väga ei kurtnud. Priit, kes jäi minust linnapeale ja üritas öösel mind edutult telefonitsi üles ajada kurtis küll. Nimelt ei olnud sel hostelil öösel adminni vaid iga külastaja sai välisukse võtme. Poole kaheksa ajal hommikul üks selline külastaja ka tuli ja lasi kolm tundi tänaval oodanud Priidu sisse :)

Kuala Lumpur ei ole euroopalik ja erilist muljet ei jätnud. Tavaline natuke räpane suurlinn, sagimist on palju ja peale Petronase kaksiktornide midagi ahhetamapanevat ei kohanud. Islamiusk on Malaisias väga levinud seega 2/3 naisi on ka vastavalt riietund, samas tundub üldine elu suhteliselt vabameelne olevat (näiteks kohtasime ka naistaksojuhte).
Inimesed on ka siin sõbralikud üldiselt. Aga kõik sõbralikud neiud ei ole seal päris neiud. Penangilt öösel tagasi jõudes olin mina sõitmisest surmväsinud ja läksin magama aga Tõnis ja Kea käisid veel linna uudistamas - ligitikkuvate ladyboyde osakaal linnapildis on suurem ilmselt ainult Tais...

Penang on vast poole väiksem kui Saaremaa ja sinna saab autoga sõita (11km pikkune tamm mandrilt). Põhjapool, Georgetownis ja selle ümbruses on kenad ja odavad hotellid (4 tärni kahe voodiga tuba = 500 eeku öö) ja restoranid. Lõunapool on getod. Eriti ilusaid randasid ei ole ja välisturiste sinna liiga palju ei satu - mis iseenesest on meeldiv - näeb rohkem "päris" elu.
Huvitavamad kohad olid botaanikaaed (umbes miljon ruutkilomeetrit radasid väga ilusa looduse keskel, ainsaks "takistused" ahvid, kellele ei tohi peale astuda) ja tramm. Trammiga saab sõita Penang hilli otsa (ca 650 m) vaadet nautima - ca 30+ kraadise nurga all trammiga üles sõita oli ülekeskmise lahe ja mäe otsast leidsime vaieldamatult kõige kaunima aiaga restorani. Me olime seal ainsad külastajad - kõrval oli mošee ja kohalikud eelistasid seda külmale õllele :)

Langkawi on klassikaline turistidele orienteeritud paradiisisaar Tai piiri lähedal ja veel väiksem kui Penang. Kuna meil sinna lendamine oli plaaniväline ja spontaanselt tekkinud uitmõte, siis ei olnud me ka mingit eeltööd teinud. Seega kohale jõudes käisime kõigepealt taksoga internetis - võtsime takso ja "brausisime" järjest teepeal olevaid hotelle, uurides hindu ja vaadates tube. Mida kaugemale lennujaamast jõudsime seda kenamaks ja odavamaks hotellid muutusid. Umbes kuues hotell sobis - 4 tärni, rannas, 350 kr nägu jne...
Järgmisel päeval rentisime tsiklid, st mina rentsin "tsikli" ja Priit rentis rolleri. Rahulikus tempos tegime saarele tiiru peale ja lasime päiksel naha maha põletada :) Mul on nüüd vägagi silmatorkav joodikupäevitus - käed ja nägu on pruunid aga muidu olen endiselt albiino.
Käisime ka köisraudteega sõitmas - Ca 800 meetri kõrgusele mäetippu on ehitatud vaateplatvormid ja vaatepilt on muljetavaldav.
Ja üks huvitav tähelepanek veel - kui üldiselt saab Malaisias inglise keelega hästi hakkama siis põhilises turistisihtkohas on "aktsent" keskmisest tuntavam. Alguses võtab natuke harjumist, et "undavatava" tähendab "UnderWaterWorldi" ja "paionezi" tähendab "Pay on Exit". Ja kui poes öeldakse "juvaivai", siis on ju siililegi selge, et sinu arve on 5.5 ringgitit :)


Auto, vabandust, Proton. Nimelt sellise toreda kohaliku autotootja liikuri rentisime omale neljaks päevaks.
Peale rendilepingule allakirjutamist avastasin, et omavastutus on 53.000 krooni. Hoolimata sellest, et liiklus tundus dzungel ja ma ei olnud kunagi vasakpoolses liikluses ise sõitnud muutusinn natuke murelikuks. Selgus, et makstes 55 kr päevas saab omavastutus 2800 krooni, peale. Tundus mõistlik ja ega ma suurem asi shampanjajooja polegi...
Auto ise oli luksusliku välimusega - V6, valge nahksisu, automaat, parkimisandurid jne.

Maanteel selgus, et see ei olegi maailma parim auto. Veeremik on äravahetamiseni sarnane Moskvitsiga, ainult amorte ei ole - seega väga heal ja pooltühjal kiirteel oli 120 km/h minu taluvuspiir (ja ühtlasi sain tunda, mis tähendab rallit sõita). Mootor sobib veeremikuga hästi kokku - jõuetu, janune, 0-100 aeg umbes 8 minutit. Ja ka käigukast on ilusti tasakaalus ülejäänuga - ilmselt oli see omal ajal (enne teist maailmasõda?) suhteliselt tegija aga tänapäeval hakkab ajale natuke jalgu jääma - "kickdowni" aeg on 3-6 sekundit ja enamasti juhtub see siis kui seda enam vaja ei ole. Aga võiblla ma olen ka natuke liiga nõudlik ja eeldan, et automaatkast vahetab kiirendades käike ja teeb seda järjest, jne..

Me sõitsime sellega kokku 918 kilomeetrit, millest 915 olin mina roolis. Vasakpoolse liiklusega harjub ruttu ja juba teisel päeval ei pannud ma enam suuna näitamiseks kohamehi tööle :)
Kojamehed olid ka iseenesest suhteliselt omapärased kui nad tööle panna - öösel paduvihma kätte jäädes ei olnud nende puhastusvõime minu närvidega kooskõlas ja pidime kiirteel korduvalt seisma jääma ja kohati 30 km/h sõitma..

Tsikkel, vabandus, Jaguh meenutas välimuselt väikest Viragot aga juhitavuselt Izh planetat. 60-70ga täitsa tore sõita aga ega palju kiiremini poleks saanudki - 179 kuupsentimeetrit ja ilmselt ca 15 hobujõudu....ah las ta olla. Lisaks kiirendusele meenutas see ka muudes aspektides Madise tsiklit - starter töötas kahe päeva jooksul kaks korda. Kui tsikli tagastasin ja ütlesin, et "The starting engine does not work - I had to push it to start all the time" siis vastati, et "Aha. But did you have any problems with the motorcycle?". See iseloomustab suurepäraselt kui hästi see rendifirma oma sõidukite eest hoolitses. Aga samas 170 kr päev, 350 kr tagatisraha, lube pole vaja - hinna ja kvaliteedi suhe on igati paigas :)

Pildid siin: http://nagi.ee/photos/ihv23/sets/187595/