Istun elutoas laua taga ja riskin oma elu ja tervisega - söön värskeid herneid. Vähemalt Jesuse väitel on herned toorena mürgised. See laud on loomulikult Newtonis ja herned on Mehhiko päritolu.
Täna on vaba päev. Vaba sellepärast, et Mehhikos ei tohi inimesed puhkepäevadega "tünga saada". Neljapäeval tähistatakse 1910 aasta revolutsiooni ja see on riiklik püha. Aga kuna siis jääks püha ja nädalavahetuse vahele üks tööpäev siis tõsteti vaba päev hoopis esmaspäeva peale. Kui nädalavahetusele oleks jäänud, siis oleks reede või esmaspäev pühaks kuulutatud...
Nädalavahetusel käisin Omariga Acapulcos. Tema vanematel on seal suur maja ja nad olid väga külalislahked - rannas vedelemise ja ringivaatamise vahel poputati mind igasuguste hõrgutistega ja üleüldse koheldi nagu kuninga kassi :) Sooja oli 27 ja 32 kraadi vahele, ookean 26 kanti - nagu novembris ikka. Inimesed on mõnusalt boheemlaslikud ja õhkkond on tõeliselt pingevaba - pakuks, et Acapulco on üks mõnusamaid puhkamiskohti Mehhikos.
Ja eriti mugav on sinna saada Mexico Cityst - bussiga! Mina kui totaalne bussivastane olin alguses kergelt skeptiline aga bussi nähes mõtlesin kiiresti ümber - ma ei ole kunagi nii mugavalt reisinud. Buss oli suur ja ainult 21 kohaline- kõik lamamistooli mõõtu (seljatugi alla ja jalatugi üles - praktiliselt voodiks käisid maha). Sõit kestab 5 tundi (350km) ja nii minnes kui tulles valisime öise bussi - see pidavat olema kõige parem aeg magamiseks:) Ja see luksus maksis vaid 475 kr ots, ainuüksi teemaksud autoga minnes on rohkem...
Homme on esimene "päris" tööpäev - st teoreetiliselt oli reede ka aga kontoris oli üksi igavavõitu ja tööst väga välja midagi ei tulnud. Selle nädalaga peaks töö tehtud saama ja ühtlasi peaksin kirja saama ka isikliku rekordi - lühim visiit Mehhikosse(7 tööpäeva).
Ja lisaks kõigele olen ma kohalike arust jõuluvana. Reedel istusime Luisiga Farolitos ja üks väike tüdruk tõi mulle salvrätikule kirjutatud kirja. Tema ema tuli ja seletas, et tirtsu arvates olen ma jõuluvana, kes parasjagu puhkusel on ja tacosid sööb. Tegin mõistva näo ja võtsin kirja vastu - ja ma loodan, et Maria saab jõuludeks oma suure kaisukaru, rulluisud ja jalgratta :)
Aga oma kolme päevase habeme ajasin edasiste segaduste vältimiseks ära...
No comments:
Post a Comment