Äratus kuue ajal - kähku arvuti taha ja tööle. ja nii vahelduva eduga kaheksani. sai nagu joonde esialgu. umbes 8:40ks jõudsin kontorisse (jala. muide - hommikuti on ikka täitsa jahe, mingi +15 ehk)
Kontorisse jõudes olid ruumis peale minu kolm mehhiko tüüpi. Siis tuli üks senjoriita ja tervituseks andis neile kõigile põsemusi, minu poole ainult noogutas :( Mõtlesin, et kas tõesti paistan liiga valge nahaga või ei ole välismaalased lihtsalt populaarsed kuni tabasin ära asja tuuma - kõigil kolmel olid juuksed korralikult geeliga peadligi silutud, minul aga soenguks sassis lokid. Igatahes jätan õhtul poodi minnes meelde - juuksegeel on muide hispaania keeles gel fijador;)
Töö poolest olid paar esimest tundi päris rahulikud kuni mehhiklased avastasid, et nüüd on ülimegakiire üks asi püsti saada. Ootasin eestist faili selle jaoks ja (otse loomulikult takerdudes erinevatesse probleemidesse) kätte saades hakkasin tegema. Kohapealsed sinojooered ja senjoriitad leidsid, et parim viis asja kiirendamiseks oleks seista mu laua ette, kisada omavahel omas keeles ja siis vaadata mulle otsa ja küsida miks juba ei saa ja kuna saab. abiks olid ka kurjad pilgud ja kellale vaatamised ja meeldetuletused, et "we are all waiting for you". Sellist meeldivat miljööd jagus siiski vaid umbes veerand tunniks, kui asi püsti sai siis kadusid kõik kähku arvutite taha ja ainsaks tagasisideks oli mõned minutid hiljem "than you, it is ok now".
Millegipärast ütleb mu sisetunne, et selliseid hetki tuleb veel - kohalikel ilmselt temperamendist puudust ei tule (samas närvide ja arusaamisega on ilmselt kehvemad lood). Ei imesta enam üldse, et ühe maja peal nägin silti "Neuroticos Anonimos".
Üks seik veel - tahtsin korraks linnaloale saada ja nurga taga mõned ebatervislikud tacod süüa. Vangivalvur seletas midagi ja niipalju kui aru sain tahtis ilmselt kotti näha (sisse tulles tuleb läpaka seeria nr kirja panna ja lahkudes, ette näidata. muidu äkki lähed võõra läpakaga välja vms). üritasin käte ja jalgadega seletada, et ma tulen varsti tagasi - tulutult. Lahenduseks sai taskus olev eesti-hispaania vestmik kust kiirelt leidsin sõna lõunasöök - comida. Laususin siis sõnad "Mi la comida trescentos minutos" ja väravad avanesid võluväel. Enne veel vahetati külalise kaart väikse kollase lipiku vastu mis tagasi jõudes ka uuesti ümber vahetati:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment